AITAB NALJAST ⟩ Väheteada nipp teeb aeda tunginud nälkjale üks-null

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Nälkjad teevad aias palju pahandust, kugistades alla pea kõik taimed, mis nende tee peale jäävad. Õnneks leidub üks kiire ja lihtne moodus, kuidas vastikule aiakülalisele üks-null teha.

Nälkjate populatsiooni kontrolli all hoidmiseks tuleb aias pidevalt tegutseda. Kui jätad nad kasvõi korraks unarusse, tulevad nad tagasi vaat et vihaga. Kõige efektiivsem on nälkjad hävitada – nälkjate aiast minema viimine ei ole lahendus, sest nad tulevad lihtsalt tagasi.

Nälkjate hävitamiseks soovitavad asjatundjad kohvipaksu, mis tuleb mööda muru ja peenraid laiali puistada. Kohvipaksus olev kofeiin on nälkjatele mürgine, seega on kohvipaksust üle roomamine neile enesetapp.

Kuid olge hoiatatud: kohvipaks tapab tigusid valusalt, hullemini kui sool, mistõttu ei tohiks seda otse nälkjatele kallata, vahendab Vakarys Ekspresas.

Uuringud on näidanud, et kohvipuru vähendab tigude arvukust 50-90 protsendi ulatuses. Samuti ei avalda kohv taimedele mingit kahjulikku mõju, enamgi veel, mõned uuringud on näidanud, et kofeiin isegi soodustab taimede kasvu.

10 põnevat fakti nälkjate kohta

1. Maailmas on kokku tuhandeid liike nälkjaid, kuid Eestis elab ainult 14 liiki.

2. Nälkjaid leidub üle maailma, alates troopikast lõpetades külma tundraga, kirjutab Just Fun Facts. Nälkjate ainuke nõudmine oma elukeskkonnale on niiskuse olemasolu.

3. Inimeste aiad on nälkjate magnetid. Lopsakas taimestik ja kompost meelitab need loomad kohale nii lähedalt kui kaugelt.

4. Enamik nälkjatest on tegusad öösel. Päevasel ajal peidavad nad end päikesekiirte eest varjulisse ja niiskesse kohta.

5. Olenevalt liigist elavad nälkjad ühe kuni kuueaastaseks.

6. Nälkjad ei ela ainult maismaal. Neid limaseid tegelasi võib kohata nii mage- kui ka merevees.

7. Nälkjate keha koosneb suures osas veest. Kaitsva kojata loomad võivad kiirelt ära kuivada, seetõttu toodavad nad ohtralt kaitsvat lima, mis nende keha otsese päikesevalguse eest kaitseb.

8. Nälkjad ja kojaga teod kuuluvad samasse seltsi (kopsteod). Peale koja puudumise ei ole neil teisi suuri füsioloogilisi erinevusi. Mõlemal on ülejäänud kehast eristuv pea, tundlad, mille otsas on silmatäpid ja kopsud, millega hingata.

9. Nälkja alumist lapikut külge kutsutakse jalaks. Nagu ka teised kõhtjalgsed, liiguvad ka nälkjad «rütmiliste lainetega», tõmmates jalas olevaid muskleid pingule ning lastes need lõdvaks.

10. Hapra jala kaitsmiseks eritavad nälkjad lima, mille peal edasi liikuda. See vähendab jala ja maapinna vahelist hõõrdumist.