ETTEVAATUST ⟩ Paljudes kodudes levinud seadeldis võib tekitada tulekahju

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Rösteri leiab pea igast Eesti köögist, kuid tegelikult võib see seade olla ohtlik, kui ei pöörata piisavalt tähelepanu hooldusele ja ohutusnõuetele. Selleks, et röster kodus tuleohtlikuks ei muutuks ja kodu turvalisena püsiks, tasub järgida mõnesid nõuandeid.

«Mulle meenub rösteriga kohe Türi linnas toimunud juhtum, kui Nublu registreeris tulehäire, mille puhul selgus, et ülepinge pärast oli röster põlema läinud. Seekord piirdus kahju vaid ära põlenud rösteriga, kuid kõik oleks võinud lõppeda ka märksa kurvemalt. Rösteri põlengud ei saa aga alguse ainult elektririkkest, vaid ka valest kasutamisest,» selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Möödunud aasta 21. augusti hilisõhtul sai häirekeskus teate, et Tallinnas Haaberstis töötab 16-korruselise maja tulekahju alarm ning tunda on toidu kõrbemise lõhna. Lilleküla päästjad tõttasid kohale ning selgus, et viienda korruse korteris tehti röstsaia. Rösterist tulnud suits käivitas elutoas olnud anduri. Korteri üürnik viibis ise korteris ja häirekellade rakendumisel liikus koos teiste elanikega majast välja, saamata aru, et häire tuleb tema korterist. Põlemist polnud ning korter tuulutati.

See oli õnneliku lõpuga ilmselt hooldamata rösteri tõttu tekkinud olukord, kuid halvemal juhul võib puhastamata rösterist tekkida tulekahju, mis hävitab kodu. Rösteri hooldus ja ohutute seadmete kasutamine on köögi tuleohutuse aluseks. Järgides spetsialistide nõuandeid, saame vähendada tulekahju riski ja hoida oma kodu turvalisena.

Saia- ja leivapuru võib tekitada tulekahju

Rösterisse kogunenud saia- ja leivapuru võib kõrge kuumuse tõttu süttida, samuti võib süttida rösterisse kogunenud muu mustus ja tolm. «Tuleohu ennetamiseks tuleks seda regulaarselt puhastada,» rõhutab OÜ Tofix spetsialist Karpo Valdmets. Lisaks võivad süttida kehvad või oksüdeerunud juhtmete kontaktid. «Kindlasti ei tohi rösterisse toppida metallesemeid, nagu noad või kahvlid,» lisab ta.

Ole pikendusjuhtmetega ettevaatlik

Pikendusjuhtmed on disainitud teatud voolutugevusele ja võimsusele. Kui ühendatud seadmete koguvõimsus ületab pikendusjuhtme maksimaalse võimsuse, võib see põhjustada ülekuumenemist. «Üldiselt tohib pikendusjuhtmesse panna nii palju seadmeid, kui palju on pikendusjuhtmel pistikupesi. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui kõik need seadmed pannakse korraga tööle ja pikendusjuhtme kaabel ei pea enam suurele võimsuskoormusele vastu,» selgitab Valdmets.

Näiteks, kui pikendusjuhtmesse on ühendatud röster, mikrolaineahi, veekeedukann ja köögikombain ning need kõik panna korraga tööle, võib see põhjustada pikendusjuhtme ülekuumenemist ja sulamist.

Rösteri tööpõhimõte ja küttekehade oht

Rösteri sees on küttekehad, mis koosnevad tavaliselt nikroomtraadist. Need traadid kuumenevad elektrivoolu mõjul ja toodavad soojust, mis pruunistab saia pinda.

«Enamik röstereid on varustatud termostaadi ja ajastusseadmega, mis kontrollivad küpsetusprotsessi,» selgitab Valdmets. Kuid probleemid võivad tekkida, kui rösterisse kogunenud saiapuru või muu mustus süttib. «Põlemist võib tekitada olukord, kus küpsetusprotsess on keeratud maksimumi peale ja küpsetamiseks kasutatakse vananenud ehk kõva saia.»

Ära unusta rösterit hooldada!

Jah, saiapuru võib röstris põlema minna, kui seda on kogunenud liiga palju. Just see on ka põhjus, miks tuleks röstrit regulaarselt hooldada ja sellesse kogunenud puru eemaldada. «Kuna röstritel on erinevad hooldusvõimalused, siis tuleks oma kodus oleva rösteri hoolduse kohta uurida kaasas olevast kasutusjuhendist,» soovitab Valdmets.

Enamik rösterid on varustatud purusahtliga, mida tuleks tühjendada ja puhastada regulaarselt, et vältida saiapuru kogunemist. Kui purusahtel puudub, võib keerata röstri tagurpidi ja kergelt raputada sinna kogunenud puru välja.