:format(webp)/nginx/o/2024/08/05/16268959t1ha059.jpg)
Uue kodu loomisel võib just köögi kavandamine osutuda kõige suuremaks väljakutseks, sest otsuseid ja valikuid tuleb langetada palju ning isegi väike viga valmistaks hiljem pikalt ebamugavust. Seepärast soovitab Liveni loovjuht Alina Kester köögi planeerimisel järgida üheksat sammu, mida silmas pidades saab köögist tõepoolest kodu süda.
«Kõige tähtsam on köögi planeerimisega alustada võimalikult vara, sest uue kodu vee- ja elektrisüsteemid, mõnel puhul ka ripplae lahendus, peavad olema köögiga kooskõlas. Kui veetorude ja elektriühenduste rajamise ajal köök detailideni läbi mõeldud pole, on hiljem keeruline midagi muuta ja köögi disain hakkab sõltuma ühendustest, ehkki peaks olema vastupidi,» rääkis Kester.
Kesteri sõnul on uute korterite puhul levinud, et kööginurk kavandatakse kas sirge rivina või L-kujulise nurgana, ruumikama köögi puhul on mugavaks valikuks ka köögisaar, mis annab juurde nii töötasapinda kui hoiustamisruumi.
«Köögi paigutus ja kuju määrabki ära selle, kuhu tasub planeerida elektri, valgustuse ja veeühendused. Seejuures on oluline läbi mõelda köögi kasutamine ja ruumis liikumine, kõige tähtsam on tagada mugav nii-öelda liikumiskolmnurk külmkapi, valamu ning pliidi vahel. Köögi planeerimisel tuleks seega jälgida, et nende kolme punkti vahel liikumine ei oleks takistatud, näiteks ei tohiks köögisaar asuda külmkapi ja valamu vahel,» selgitas Kester.
«Seesama liikumistrajektoor määrab ka köögi valgustuse, ülalt langev valgus ei tohiks köögi kasutamisel jääda selja taha, muidu tekitab inimene oma kehaga varju, mis köögis toimetamist segab. Seetõttu pole tark paigaldada lampi kapirea ja saare vahele lakke, sest emma-kumma ääres askeldades tuleks valgus selja tagant. Tööpinnad, pliit ja valamu vajavad kohtvalgust ning söögilaua või köögisaare kohale on võimalik paigaldada rippvalgusti, mis võiks olla dimmerdatav, sest toidu tegemisel ja veini nautimisel on sul tõenäoliselt erinev ootus valgustugevusele,» lisas Kester.
Kui tulevases köögis on liikumine ja vajalikud ühendused läbi mõeldud, soovitab Alina Kester järgmise sammuna otsustada disainis kasutatavad materjalid ning tehnilised lahendused. Võimalusi on palju, kuid Kester soovitab ennekõike silmas pidada pere elustiili ja harjumusi, et uue kodu köök tuleks võimalikult mugav ja kasutajasõbralik.
«End erinevate võimalustega kurssi viies tasub mõelda, mis on perele oluline ja mis annaks köögis olulist lisaväärtust. Väiksema köögi puhul võib selguda, et nelja pliidiraua asemel piisab kahest ning ka nõudepesumasin võib olla väiksemat mõõtu. Selleks, et veekeetja, kohvimasin või röster väärtuslikku töötasapinda ei hõivaks, on kuuma vee jaoks võimalik kasutada eraldi väikest boileri ja segisti lahendust ning väiketehnikale planeerida hoopis omaette kapp. Viimane on väga mugav näiteks siis, kui pere varajasem ärkaja soovib hommikuti smuutit valmistada – kapiuks summutab blenderi müra,» märkis Kester.
Ehkki köögimööbli disaini puhul on võimalusi lõputult, soovitab Alina Kester ennekõike keskenduda kapiuste, fassaadide, töötasapindade ja taustamaterjali valikule.
«Erinevatel materjalidel on eri omadused, mis köögi kasutamist ja mugavust mõjutavad. Kui näiteks keraamiline tasapind on kõige vastupidavam ning kannatab vett, kuuma ja erinevaid toiduaineid, siis köögisaare tasapinna puhul on see küll sobilik, aga võib-olla pisut külm materjal. Teame küll, et küünarnukid laua peale ei käi, aga pere või sõpradega köögisaare ümber istudes sooviks end ju siiski mugavalt tunda,» rääkis Kester.
«Akrüül, kvarts ja keraamika on töötasapinnaks parimad materjalid ning nende puhul on võimalik nii pliidiplaadi süvistamine kui valamu paigaldus alt liimimisega, mis annab puhta ja minimalistliku välimuse. Puit ja kõrgsurvelaminaat on hinnalt parimad, kuid neid tuleb hoida vee eest nii pliidi ja valamu juures, pliit tuleks nende puhul pealt integreerida. Ainus pind, millele võib asetada nii kuuma poti, kui lõigata seal noaga, on keraamika, kuid selle materjali miinuseks on tugeva löögi korral purunemise oht,» lisas Kester.
Lisaks rõhutab Kester erinevate materjalide värvitoonide tähtsust: «Siledad ja ühevärvilised pinnad on olnud viimaseid aastaid moes, samas reedavad need kergesti määrdumise ja sõrmejäljedki paistavad välja. Kivi- või puidumustriga pinnad on selles suhtes palju leebemad ning õnneks on nende populaarsus kasvamas.»
Välimusest vähem oluline pole köögikappide sisu ja paigutus, nende planeerimisel soovitab Kester võtta paber ja pliiats ning joonistada läbi, mis asjad on vajalik köögikappidesse mahutada ning kuhu miski sobiks. Hea on seejuures mõelda ka praegusele köögile – millised esemed ei mahu hästi ära ning mida on ebamugav kapist kätte saada?
«Kõigele iga päev vajalikule peaks olema võimalikult lihtne ligi pääseda, seepärast eelistatakse moodsates köökides alumise kapirea puhul käänduste asemel aina enam sahtleid. Liveni köökides kasutame näiteks kõrge täisküljega sahtleid, nii saab neisse ära paigutada ka kuivained ja pole tarvis karta, et makaronid reelingu vahelt välja pudeneks või hommikuhelbed mööda kappi laiali oleksid,» sõnas Kester.
Kui suured otsused tehtud, soovitab Kester end kurssi viia ka erinevate nutikate lahendustega, mis aitavad lahendada köögis tekkivaid väikeseid probleeme ning tõsta kasutajamugavust.
«Lisaks väiketehnika eraldi pistikupesadega kappi paigutamisele on hea mõelda ka teistele väikestele detailidele, mis elu mugavamaks teevad. Näiteks pakub valamu alla planeeritud sahtel ruumi pesuvahenditele ja nii püsib valamupealne kenasti tühi ja puhas. Köögisaarele lisab väärtust see, kui planeerida ka sinna peidetud pistiku- ja laadijapesad, nii saab saare ümber kogunenud pere nii oma seadmeid laadida kui üheskoos koogitainast mikserdada. Pliidi puhul tasub uurida sisseehitatud õhupuhastussüsteemiga variante ning külmiku puhul võib ruumi säästa see, kui planeerida sügavkülm hoopis eraldi panipaika või töötasapinna alla,» selgitas Kester.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)