Meiegi aedades kasvavad mürgised taimed võivad põhjustada tõsiseid mürgistusnähte ja isegi põletuslaadset löövet.
HOIA END ⟩ Need 3 paljudes aedades kasvavat taime võivad ohustada tervist
Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea)
Verev sõrmkübar on kuni kahe meetri kõrgune kellukja õiekrooniga mailaseliste sugukonda sõrmkübara perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Looduslik levila asub Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Verev sõrmkübar on aiataim, mis on mingil määral levinud ka looduses. Sõrmkübara maapealsed osad on sedavõrd mürgised, et isegi väike kogus seda võib põhjustada tõsist mürgistust ja isegi surmaga lõppevat ventrikulaarset fibrillatsiooni ehk südame rütmihäiret, vahendab Iltalehti. Seevastu õitsemise ajal kogutud lehti kasutatakse meditsiinis südamepuudulikkuse raviks kasutatavate preparaatide toorainena.
Täpiline surmputk (Conium maculatum)
Täpiline surmputk kasvab nii õuedel ja müüridel kui ka taludes ja sadamate lämmastikurikkas pinnases. Kasvab looduslikult Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas, tulnukana Põhja-Ameerikas, Tšiilis ning Põhja-Euroopas. Eestis hajusalt. Taime peamine mürk on koniniin, mida leidub õitsvatel ja viljaküpsetel võrsetel ning valmimata viljadel. Raske mürgistusega kaasnev halvatus algab jalgade tuimuse ja külmetusega, mis liigub aeglaselt ülespoole. Mürgistusnähtusid võib põhjustada ka näiteks taimest lõigatud õõnsa varre puhumine.
Harilik ogaõun (Datura stramonium)
Harilik ogaõun on maavitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Tegemist on ebameeldivalt lõhnava ja väga mürgise taimega, mis Eestis kasvab peamiselt prahipaikades, kuid kasvatatakse ka ilutaimena. Harilik odaõun sisaldab arvukalt tropaanalkaloide. Kogu taim on mürgine, kuid eriti mürgised on selle lehed ja seemned. Meditsiinis kasutatakse taime alkaloide näiteks astma, lihasspasmide ja Parkinsoni tõve raviks.