Ekspert selgitab, miks võib uue kortermaja energiaklass pärast kolimist langeda

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Koduostjad on üha enam hakanud kortermaja energiamärgist väärtustama, sest mida kõrgem on energiaklass, seda väiksemad on energiaga seotud kulutused. Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul ei pruugi energiaklass aga alatiseks jääda selleks, mis see oli kodu ostes, vaid võib ajas muutuda.

«Energiamärgiseid jagatakse hoonetele Ast kuni Gni. Energiaklassist on võimalik nii koduostjatel kui ka pangal saada hinnang hoone ehituskvaliteedist, kaasaegsusest ja jätkusuutlikkusest. Kõrge energiaklass on oluline müügiargument – mida kõrgem on energiamärgis, seda soodsamad on kulud ja ka pangapoolsed finantseerimistingimused,» ütles Rebane.

Samas nentis ta, et pärast kodu ostmist ei pruugi esialgne energiaklass sugugi vankumatult samaks jääda.

«Kui arendaja müüb uut kinnisvara, siis reeglina pole maja veel lõplikult valmis või vähemalt ühe aasta vältel kasutuses olnud. See tähendab, et energiaklass on arvutuslikult määratud ideaalsete tarbimiskulude baasilt ja teadmine tegelikust tarbimisest puudub. Inimeste tarbimisharjumused on erinevad ja kui esialgsete energiaklassi arvutustega võrreldes on erinevus suur, siis võib tegelik energiamärgis olla hoopis teine,» ütles ta.

Rebane selgitas, et arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat pärast hoone kasutusloa saamist. Hiljem saab tellida hoone reaalsetel tarbimisandmetel põhineva energiamärgise, mis kehtib juba 10 aastat. Energiaklass mängib rolli ka korteri müügihinna puhul – näiteks A-energiaklassi kortermajad on Eestis ligi 5 protsenti ja B energiaklassi kortermajad 3 protsenti kõrgema väärtusega kui C- ja D-märgisega majad.

Kui aga rääkida olemasolevatest majadest ning nende energiaklassi tõstmisest, on Rebase sõnul selleks reeglina vajalik terviklik renoveerimine. Näiteks vanemate paneelmajade kaasajastamise puhul tähendab renoveerimine juba kogu kütte- ja ventilatsioonisüsteemi asendamist, fassaadi ja katusekatte renoveerimist ning näiteks ka päikesepaneelide paigaldamist.

«Siiski ei renoveerita kortermaju – valdavalt KredExi toetusmeetmega – reeglina üksnes energiaklassi tõstmise pärast, vaid kaasajastamise, välimuse parandamise ja energiakulude kokkuhoiu pärast. Seejuures on energiaklassi paranemine vaid üks, samas väga positiivne kaasnähtus,» lisas Rebane.