Linn nõuab tasuta tagasi renoveeritud lossi, mille ise 22 aastat tagasi lagunema jättis

Lingnerschloss Foto: Robert Michael / dpa / Scanpix

Dresdeni linnast läbi lookleva Elbe jõe nõlvadel asuv Lingneri loss on kohalike seas armastatud koht, kus vaba aega veeta ja liidumaa pealinna vaateid nautida. Kuid kulisside taga podiseb kibe vaidlus, mis võtab üleriigilise skandaali mõõtmeid.

Lingneri loss (saksa keeles Lingnerschloss) ehitati aastatel 1850–1853 Preisimaa vürsti Albrecht von Preußeni tellimusel. 1906. aastal ostis kinnistu aga Odoli suuvee looja ning Dresdeni hügieenimuuseumi asutaja Karl August Lingner (1861–1916).

Pärast surma pärandas Lingner kõnealuse lossi Dresdeni linnale, kuid seda tingimusel, et loss ja selle park peavad olema kõigile avatud ning seal tuleb avada madalate hindadega restoran.

Imekombel 1945. aasta Dresdeni linna vaippommitamisest pääsenud loss majutas Ida-Saksamaa päevil kohalikku intelligentside klubi, kuid pärast Saksamaa taasühinemist jäi hoone konkreetse kasutuseta ning lagunes. Linnal polnud võimekust lossi ülal pidada ega sellesse investeerida. 

2002. aastal lõid kohalikud aktivistid Lingnerschlossi arendusühingu, mis sõlmis Dresdeni linnaga lossile 66-aastase üürilepingu. Nüüd teatab aga Dresdeni linn, et tahab lossi tagas, kuigi üürilepingu järgi peaks see veel kehtima 44 aastat.

Lepingu ennetähtaegse lõpetamise soov tekkis linnal peale seda, kui ühing kuulutas välja pankroti. Asjalood teeb eriti hapuks see, et ühing kogus usinalt annetusi ja investeeris laguneva lossi renoveerimisse üle 17 miljoni euro, mida linnal ühingule tagasi maksta plaanis pole. 

Pankrotihaldur Lucas Flöther, kelle halduses loss hetkel on, leiab, et hoone rendilepingu enne tähtaega ülesütlemise korral tuleb linnal ühingule kompenseerida tehtud investeeringud, kuid linn on sellest seni keeldunud.

Ühingu ja linna vaheline tüli ähvardab eskaleeruda. 6. augustil esitas linn hagi ja nõuab kohtu kaudu lossi pankrotihaldurilt endale. Pankrotihaldur esitas selle peale kohtusse oma hagi.

Flöther selgitab, et pankrotihaldurina on ta kohustatud teenima ainult võlausaldajate huve. Võtme tagastamine on tema sõnul võimalik ainult vastava kompensatsiooniga. See peaks võtma arvesse ligikaudu 20 aasta investeerimiskulusid ja turuväärtuse tõusu.

Dresdeni linn kirjutas BILDile, et nad otsisid rahumeelset lahendust ja pakkusid kompensatsiooniks 700 000 eurot. Kuid põhivõlausaldaja polnud selle summaga nõus ning nüüd tahetakse loss üle võtta mitte midagi maksmata. «Vaatamata selgetele lepingupunktidele, keeldus pankrotihaldur hüvitist saamata lossi linnale tagastama, mille tõttu on kohtuvaidlus vältimatu,» ütles Bildile linna pressiesindaja.

Lucas Flötheri sõnul ei käi siinkohal jutt terve 17 miljoni euro tagastamisest. Võlausaldajate rahuldamiseks piisaks vaid kahest miljonist eurost. Väljaanne Bild kirjutab, et see kõlavat jällegi omamoodi lunarahana, mille linn peab lossi tagasi saamiseks välja maksma.