:format(webp)/nginx/o/2024/08/14/16288856t1h0a48.jpg)
Söögitegemisega seostuvad eelkõige mõnusad aroomid ja head maitsed, kuid see igapäevane tegevus peidab endas ka varjatud ohte. Igal aastal registreerib päästeamet Eestis sadu juhtumeid, mis on seotud toidu valmistamisega – halvimal juhul on need lõppenud tulekahjuga.
Hiljuti, 3. augustil kell 9.33, sai häirekeskus teate, et Rakvere linnas Kungla tänaval tuleb esimese korruse korterist suitsu. Päästjad avasid ukse. Korteri esik ja köök olid suitsu täis, toas töötas suitsuandur. Esikust toodi välja meesterahvas, kes viidi tervisekontrolliks haiglasse. Suitsu põhjuseks oli toidu kõrbemine. Korter ja maja trepikoda tuulutati.
«Ka lihtsalt toidu kõrbemisest võib alguse saada tulekahju,» toonitab G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala. «Seetõttu on oluline, et potentsiaalsest tuleohust saadakse võimalikult kiiresti teada.»
26. juulil läks aga Raplas Lõuna tänava korteris tulekahju märkamisega pikemalt aega ja kahjud olidki märksa suuremad kui kõrbenud toit, sest põlema süttis ka köök. Toidu kõrbemisest alguse saanud põleng oli päästjate saabumise ajaks levinud köögikubusse. Korter oli suitsu täis ja päästjad kustutasid esimese suurema, umbes neljale ruutmeetrile levinud tule vahtkustutitega ja asusid olukorda üle kontrollima. Kuna korteriomanik oli hinganud sisse mürgist suitsu, viidi ta tervisekontrolliks haiglasse. Ruumid ventileeriti. Ka maja teised korterid vaadati üle ja edasist ohtu ei tuvastatud.
Ehkki toiduvalmistamise ABC on ennekõike see, et kokkamise ajal ei jäetaks toitu omapäi ja ollakse kaine, on hea, kui kodus on ka 24/7 valvav abiline, mis võimalikust tuleohust kiirelt märku annab.
«Kõigil peaks kodus olema nutikas signaali edastada oskav andur, mis kutsub vajadusel ise abi, kui tulekahju ajal on teil tekkinud terviserike või teid pole üldse kodus,» selgitas G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala.
Paar nädalat tagasi registreeris selline andur ühes Kiviõli korteris tulehäire. Algul kontaktisik patrulli abi ei soovinud, kuid helistas hiljem tagasi ja palus turvaekipaažil siiski olukorda kontrollima minna – kontaktisiku sõnul olevat tema täiskasvanud laps kodus, aga telefonile ei vastanud.
Kohale jõudes patrull suitsu ega tuld ei märganud, kuid kutsus sellest hoolimata kohale päästeameti, kes korteri ukse lahti murdis. «Selgus, et 30ndates mees oli jätnud toidu pliidile valmima ja läinud teise tuppa magama. Toit kõrbes ja andur rakendus,» täpsustab Pärjala. «Mees kiirabi ei vajanud. Ta viidi värske õhu kätte ja ruumid tuulutati.»
Kokkamise meelespea
- Pliidile sooja pandud nõusid või toitu ei tohi jätta järelevalveta ning pliidi juures ei tohiks olla kergesti süttivatest materjalidest asju.
- Köögis peaks käepärast olema tulekustutustekk või tulekustuti, mis on mõeldud ka õli kustutamiseks.
- Kodus peab kindlasti olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur.
- Kui teed sööki, jää kööki. Kui tead, et kipud unustama end telekat vaatama või nutiseadmesse, siis kasuta taimerit, mis tuletab õigel hetkel meelde, et praad on ahjus. Mäluhäiretega inimestel võib abi olla ka pliidivalvurist, mis annab kogemata liiga kauaks sisse jäänud pliidist alarmiga märku või lülitab pliidi välja.
- Pliidil kõrbev toit võib süüdata pliidi ümbruses olevad pinnad või esemed: kapi, käterätiku, pajalapid, ka kardinad, kui need on piisavalt lähedal. Plastist esemed, näiteks potisangad, hakkavad sulama ning eritavad mürgist gaasi.
- Kui toit läheb kõrbema, päästab olukorra kiire reageerimine: lülita pliit välja ja kata kõrbenud toiduga pott või pann kaanega. Esimene samm langetab kuumust ja teine samm takistab hapniku juurdepääsu ning põlemisprotsess peatub. Seejärel tuuluta tuba.
- Juba põlema süttinud toidu kustutamisega peab olema ettevaatlik. Ka siin kehtib reegel, et esmalt võta kuumus maha – pliit kinni ja potile/pannile kaas peale. Kasutada võib ka F-klassi kustutit või tulekustutustekki (juhul kui on oskus seda kasutada). Kui pannil või potis põleb õli, ei tohi mitte mingil juhul hakata seda kustutama veega. Vesi tekitab leegi plahvatuse, paiskab tule kõikjale laiali ning inimene võib saada tõsiseid põletushaavu. Tulekahju võib ka sekundiga muutuda väga suureks.
- Kui tuli on paisunud nii suureks, et seda ise kustutada enam ei saa, tuleb köögi uks ja võimalusel ka aknad sulgeda, toast lahkuda ja kutsuda abi hädaabinumbril 112.
Allikas: Päästeamet
Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Tuuli Taaveti sõnul põhjustab toidu kõrbemise pea alati inimeste hooletus, vahel ka terviseprobleemid (nt mäluhäired eakamatel inimestel).
«Sageli on mängus ka alkohol – joobes inimene ei pruugi mäletada, et alustas mingil hetkel toidu valmistamist või soojendamist,» täpsustab ta. «On ka juhtumeid, kus unustatakse end n-ö nutimaailma või pannakse toit pliidile valmima ja minnakse korraks kodust eemale, näiteks poodi.»
Möödunud aastal registreeris päästeamet eluhoonetes (kodud ja muud eluhooned, nagu ühiselamud, hooldekodud, turvakodud jt) 335 juhtumit, mis olid seotud toidukõrbemisega. Neist 315 olid tulekahjuohud ja ülejäänud tulekahjud.
Hea teada! Tulekahjuoht on olukord, kus põlemine toimub väljaspool spetsiaalset kollet (nt tahmapõlengud, toidu kõrbemised jm), kuid sellega ei kaasne kahju. Sellise sündmuse edasise arengu korral (mitte kustumine või kustutamine) võib tekkida varaline kahju või kahju inimese elule ja tervisele.
Aja jooksul on kõik seadmed muutunud aina nutikamaks ja muidugi on tehnika areng jõudnud ka kööki. Võib tekkida küsimus, kui ohutu on seadistada näiteks nutiahi kindlaks ajaks praadi valmistama ja ise samal ajal jalutuskäigule minna?
Taavet paneb südamele, et ehkki taolised nutikad seadmed on väga head inimestele, kel on näiteks mäluhäired või kes unustavad end nutiseadmetesse, soovitab päästeamet kasutada elektriseadmeid alati vaid järelevalve all.
Pärjala lisab omalt poolt, et õnnetuste ennetamiseks saab igaüks nii mõndagi ära teha. «Ära jäta pliidile ega selle ümbrusesse asju ripakile, nagu näiteks pajakindaid või rätikuid. Pliidil kasuta alati turvalukku, mis välistab võimaluse, et laps või lemmikloom selle sisse lülitab,» annab ta nõu.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)