Kui tänapäeval on plastikust torud ja plastist loputuspaagid saanud sanitaartehnikas standardiks, siis 1960ndatel aastatel peeti seda ekstravagantseks uuenduseks ja pesufunktsiooniga WC-potid tundusid nagu midagi fantaasiafilmist. Sanitaartehnika on lahutamatu osa meie igapäevaelust, kuid vähesed teadvustavad, kui palju on innovatsioon seda valdkonda muutnud.
Hüvasti tualettpaber! Uuendused, mis muutsid sanitaartehnika maailma
«Plast ei saavutanud kohe ülemaailmset populaarsust. Huvi selle kasutamise vastu torustikes tekkis 20. sajandi alguses, kuid protsess oli ettevaatlik ja aeglane. Traditsioonilised materjalid nagu malm, vask ja fiibertsement olid endiselt valitsevad, samal ajal kui plasti peeti luksuslikuks uuenduseks,» selgitab Geberiti Eesti esindaja Priit Roostalu.
Roostalu sõnul nägi Geberit juba varakult plasti potentsiaali: «Esimesed sammud tehti juba 1930. aastatel, kui ettevõte hakkas kasutama plastist detaile valamu äravoolukomplektide valmistamiseks, ning pärast Teist maailmasõda tehti kallis, julge, kuid paljulubav samm, mille käigus mindi täielikult üle plastile.»
Geberiti esindaja lisab, et Šveitsi ettevõte tegi sanitaartehnika ajalugu 1952. aastal, kui ta tõi turule esimese plastist loputuspaagi. «Võrreldes tollal levinud keraamiliste paakidega pakkus see mitmeid ilmseid eeliseid: vastupidavus peaaegu kõigile keemilistele ainetele, erakordne tugevus, valguskindlus ja külmakindlus. Toode ületas turul saadaolevaid alternatiive vastupidavuse osas ning oli lisaks ka kerge ja palju lihtsamini paigaldatav,» selgitab ta.
Plastiktorud olid 1970. aastatel ekstravagantne
1966. aastal vapustas veel üks uuendus torustikutööstust – üks Šveitsi ettevõte tõi turule kanalisatsioonitorustiku liitmike ja torude valiku, mis ei olnud valmistatud mitte traditsioonilistest materjalidest, vaid polüetüleenist.
«Polüetüleen on vastupidav nii kuumusele kui ka külmale, löögikindel, korrosioonikindel, kergesti töödeldav ja mitmekülgse kasutusalaga. Polüetüleeni turule toomine oli siiski julge samm, sest insenerid, torumehed ja käsitöölised olid tol ajal üsna skeptilised. Kuigi tänapäeval on see üks enimkasutatud plaste, oli see 1960ndatel suhteliselt uus ja vähetuntud materjal,» selgitab Roostalu.
Seinasisene loputuspaak on vannitoa sisustuse pöördepunktiks
Kui tänapäeval on seina sisse peidetud loputuspaagiga potid muutunud vannitoa kujunduses peamiseks valikuks klassikalise põrandapealse WC-poti asemel, siis 1960. aastatel oli see ruumi säästev ja esteetiline lahendus tõeline uuendus.
«1964. aastal tõime turule esimese seina sisese loputuspaagiga WC-poti, mis tähistas põhimõttelist muutust vannitoa sisekujunduses. Kuigi idee oli geniaalne, suhtusid santehnikud ka sellesse esialgu skeptiliselt. Seina sisse paigaldatav paak oli vastuolus traditsioonilise paigalduspraktikaga ning paljud eksperdi arvasid, et selle lahenduse paigaldamine nõuab palju vaeva,» räägib Roostalu ajastutruust uuendusest.
Miks on pesufunktsioon Jaapanis standardne?
Üks uuendus, mis ei ole veel tänapäeval maailmas laialdaselt omaks võetud, on pesufunktsiooniga WC-pott. Šveitsi ettevõte esitles 1978. aastal esimest sellist WC-potti, mis murdis tavapärased traditsioonid ja pakkus tualettpaberi asemel veega puhastamist.
Kuigi need WC-potid said Aasias, eriti Jaapanis, kiiresti väga populaarseks, võtavad lääneriigid seda uuendust vastu ettevaatlikumalt. «Läänes on tualettpaber endiselt laialdaselt kasutusel ja juurdunud harjumusi on raske muuta. Samal ajal on Jaapani kultuuris hügieenile alati suurt tähelepanu pööratud. Näiteks koristavad põhikooli lapsed ise oma klassiruume ja vannitubasid ning Jaapani kodud on alati laitmatult korras. Pesufunktsiooniga WC-potid, mis tagavad kõrgeima hügieenitaseme, on seetõttu selles riigis nii populaarsed,» selgitab Roostalu.
Roostalu märgib, et Geberit on tänapäeval Euroopas pesufunktsiooniga WC-pottide turul juhtival positsioonil ning alates 2009. aastast on kõik need tooted koondatud AquaClean-tooterühma alla.