Lisakulud ja kõrgem laenuintress – mis teeb välismaale suvekodu ostmise keerukaks?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Välismaale suvekodu soetamisel seisavad inimesed vastastiku mitmete küsimustega. Kust alustada? Mis laenu taotleda? Millega arvestada? Citadele panga ekspert toob välja olulisema, mida on vaja silmas pidada.

Citadele jaepanganduse juhi Marina Hakiaineni sõnul on võõrriiki kinnisvara soetamine endiselt jõukamate inimeste pärusmaa, ent siiski aja jooksul muutunud kättesaadavamaks ka tavainimesele. «Eestlaste seas on populaarsed soojema kliimaga riigid nagu Itaalia ja Hispaania, mis on ka pangakaartide kasutamise statistikat vaadates püsivalt menukad puhkuse veetmise kohad,» tõi Hakiainen välja.

Riik, kuhu kinnisvara soovitakse osta, määrab ostuprotsessi ja lõpphinna. «Erinevates riikides on teadupärast erinevad seadused, mis puudutavad laenuga kinnisvara soetamist, kasutusluba ja katastrit, lisatasusid, elamispinna välja üürimist ning palju muud,» ütles Hakiainen. Tema sõnul tasub pikka protsessi alustada sellest, et võtta appi kohalik nõuandja, näiteks maakler või jurist, kes tunneb kinnisvaraturgu ja seaduseid. «Tema saab inimest algusest peale toetada ning aidata vältida ebameeldivat olukorda, kus näiteks mõni lisatasu või kohustus tuleb ostjale üllatusena,» selgitas Hakiainen.

Citadele panga Eesti jaepanganduse juht Marina Hakiainen. Foto: Citadele

Laenu tagatiseks olgu Eestis asuv kinnisvara

Kui inimene soovib elada Eestis, ent soetada välismaale suvekodu, võib finantseerimiseks pöörduda Eesti pankade poole. Välismaal kinnisvara ostmiseks sobib näiteks kinnisvara tagatisega laen või odavama korteri jaoks ka väikelaen. Kodulaenuga välismaale kinnisvara soetada ei saa. «Kodulaenu saab võtta selle riigi pangalt, kus inimene töötab ja makse maksab,» selgitas Hakiainen. Laenu tagatiseks olev kinnisvara peab Hakiaineni sõnul asuma Eestis: «Kui inimene tahab osta näiteks Soome korterit, siis seda sama korterit laenu tagatiseks võtta ei saa.» Põhjuseks on tema sõnul riikide erinevad seadused ja praktikad tagatise hindamise ja arvestamise protsessis.

Kui on aga hoopiski soov osta välismaine kinnisvara eesmärgiga sinna elama kolida, siis tuleb pöörduda sihtriigi panga poole. «Tuleb arvestada, et laenu taotlemine ja saamine sõltub sihtriigi seadustest ja pankadele kehtestatud reeglitest,» ütles Hakiainen.

Kinnisvara tagatisel laenu intress on tavaliselt kõrgem ja laenuperiood lühem

Nii nagu iga teise laenu puhul hindab pank ka laenuga välismaale kinnisvara ostmisel inimese võimekust laenu maksta. «Pank lähtub arvutuses sissetulekutest ja juba olemasolevatest finantskohustustest: laenudest, krediitkaartidest ja liisingutest ning protsess on iga laenu puhul sarnane,» selgitas Hakiainen. Selle põhjal kujuneb välja ka maksimaalne summa, mida inimene laenata saab.

«Üldine reegel on, et kõik laenud, liisingud, järelmaksud, käendused ja muud krediidikohustused, ei tohiks moodustada rohkemat kui 40 protsenti leibkonna sissetulekust. Selle sisse käivad ka planeeritava uue laenu maksed. Sealjuures arvestab pank ka olukorraga, kus näiteks euribor võib tõusta,» selgitas Hakiainen.

Hakiainen paneb südamele, et kinnisvara tagatisega laenu intress on tavaliselt kõrgem kui kodulaenu oma ning laenuperiood lühem. «See tähendab, et inimene saab laenata väiksema summa raha, kui näiteks kodulaenu võttes, sest krediidivõimekuse määr on madalam,» selgitas Hakiainen. Samuti saab võrreldes Eestiga välismaale kinnisvara ostmisel laenu võtta väiksemas osas tagatise väärtusest: Citadele panga näitel välismaise kinnisvara puhul kuni 75 protsenti tagatise väärtusest, Eestis asuva korral aga kuni 95 protsenti. «Seda tasub kindlasti juba algusest peale meeles hoida, et inimene valiks oma soovidele ja rahalistele võimalustele sobiva kinnisvara,» ütles Hakiainen.

Sissetulekute hulka arvestab pank palga, peretoetuse, vanemapalga, dividendid ning töövõimetustoetused. «Ühekordsed sissetulekud nagu autoritasud ja preemiad sissetulekute alla ei lähe, sest need ei mõjuta suures plaanis inimese finantsolukorda,» tõi Hakiainen välja. Välismaalt tulevat palka ja üüritulu ei arvesta pank laenu andmisel täies mahus, vaid koefitsiendiga.

«Protsess on suures plaanis ikkagi sarnane Eestisse kinnisvara soetamisega: tuleb leida endale sobiv objekt ja pädev nõuandja, teha kindlaks seadused ja kohustused, esitada laenutaotlus. Seejärel hindab pank inimese krediidivõimekust ning seda, kuidas ta varasemaid laenukohustusi täitnud on. Samuti tuleb pangale edastada tagatise hindamisakt. Kui nendega on korras saabki sõlmida laenulepingu ja vormistada notaris hüpoteegi,» selgitas Hakiainen. Samuti tuleb kolme kuu jooksul saata pangale kinnisvara ostu-müügileping.