Paljud elupinnana müügis olevad korterid on ametlikult registreeritud tegelikult mitteeluruumina ehk külaliskorteritena, mille esmapilgul veidi soodsam hind võib kaasa tuua nii lisakulutusi kui raskendada tulevikus müüki, hoiatab 1Partner Kinnisvara maakler-konsultant Helena-Laura Lesment.
EKSPERT HOIATAB ⟩ Äripinna koduks ostmine toob kaasa rea varjatud murekohti
«Kuigi külaliskorteri ostmine võib tunduda alguses rahaliselt kasulik, tasub olla ettevaatlik ja põhjalikult kõiki ostuga kaasnevaid riske kaaluda,» räägib Lesment, kelle sõnul tasub tehingut kaaluda vaid siis, kui hinnavahe samaväärse elupinnaga võrreldes on märkimisväärne.
Helena-Laura Lesmenti sõnul peab äripinna sihtotstarbega korteri ostmisel meeles pidama, et kodulaenu saamine sellise korteri ostuks on sageli keerulisem ning reeglina tavapärasest kõrgema laenuintressiga.
«Külaliskorterina registreeritud korterid peaksid olema vähemalt 10 protsenti odavamad kui võrreldavad eluruumina registreeritud korterid ning ka siis tasub ostjal teha täpseid arvutusi, sest selle madalama hinnaga kaasneb järgmistel perioodidel lisakulu,» selgitab Lesment.
1Partneri konsultant rõhutab, et isegi kui pank on valmis täna laenu andma, võib omanikul tulevikus tekkida raskusi selle korteri edasi müümisel, kuna järgmine ostja ei pruugi samasugust finantseerimist saada. Samuti ei saa mitteeluruumina registreeritud korteri ostja KredExi eluasemelaenu käendust, mis võimaldaks noortel peredel, noortel spetsialistidel või lasterikastel peredel vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Lisaks ei kehti äripinna omanikule ka kodualuse maa maksuvabastus, mis suurendab omakorda veelgi kinnistu omamisega seotud jooksvaid kulusid. Viimaks toob Lesment välja, et kuigi praktikas esineb seda väga harva, on tegelikult kohalikul omavalitsusel õigus määrata trahv külaliskorterit permanentselt isiklikuks otstarbeks eluruumina kasutamise eest.