/nginx/o/2022/03/14/14425773t1h7883.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/30/16322920t1h6d79.jpg)
Iga üürileandja loodab, et leiab oma kinnisvarale usaldusväärse üürniku. Kui aga üüripinnaga midagi juhtub või üürnik jääb võlgu, on oluline probleem võimalikult kiiresti ära lahendada.
RAHU MAJJA ⟩ Lõhutud vara ja võlad: kuidas lahendada probleemid üürnikuga?
Rendini õigusjuht Lia Siht avab selle näitlustamiseks paari probleemset juhtumit ning selgitab, kuidas ja kui kiiresti need olukorrad lahenduse leidsid.
Juhtum 1: üürnik jättis viimase kuu üüri ja kommunaalid maksmata
«Sageli muretsevad üürileandjad, kas üürnik ikka tasub neile pärast väljakolimist viimase kuu üüri ja kommunaalid. Nii juhtus ka selle juhtumi puhul. Pärast üürilepingu lõppemist jäi üürnik omanikule üüri- ja kommunaalmaksete eest võlgu veidi üle 900€. Üürileandja pöördus oma murega meie poole ning soovitasime tal saata üürnikule hoiatuse makseviivituse kohta,» kirjeldab Lia Siht.
«Selleks aitasime üürileandjal koostada õiguspärase teate kohustuste täitmise nõuetest, et teavitada üürnikku kahe nädala pikkusest võlgnevuste likvideerimise tähtajast. Lisaks rõhutasime hoiatuses, millised on järgnevad sammud võlgnevuste mittetasumisel. Tähtaja saabudes kinnitas omanik meile, et üürnik on oma võlgnevuse talle tasunud ning olukord lahenes kokku kahe nädalaga,» selgitab Siht.
«Selles juhtumis on peidus ka selge õppetund. Tihti piisab probleemide lahendamiseks aktiivsest suhtlusest ning kolmanda osapoole kaasamisest. Inimesed on sageli oma võlgnevuste likvideerimisel usinamad, kui neile selgitada, millised on konkreetsed tähtajad ning mis juhtub, kui tähtaegu eiratakse,» ütleb jurist.
Juhtum 2: üürnik kolis päevapealt välja ja lõpetas üüri maksmise
«Teine juhtum on oma olemuselt veidi keerukam. Üürnik teatas üürileandjale ootamatult, et kolis korterist välja ning jättis võtmed postkasti. Tähtajatu üürilepingu nõuetekohane etteteatamise tähtaeg on aga kolm kuud. Selleks, et lõpetada lepingut lühema etteteatamisega, peavad nõustuma mõlemad osapooled. Antud juhul omanik sellega nõus ei olnud, kuna soovis leida üüripinnale enne uue elaniku,» selgitab Siht.
«Soovitasime üürileandjal algatada üürilepingu korralist ülesütlemist ning asuda koheselt uut üürnikku otsima, et pooled saaksid olemasoleva lepingu lõpetada niipea kui võimalik. Kuna üürnikul olid tasumata ka jooksva kuu üüri- ja kommunaalimaksed, siis palusime üürileandjal saata talle vastavasisulise meeldetuletuse,» räägib ta.
«Paraku ei õnnestunud üürileandjal kiiremas korras enda üüripinnale uut üürnikku leida, mistõttu lõppes leping korraliselt kolme kuu möödumisel. See tähendas, et üürnik vastutas üürileandja ees kogu kolme kuu vältel ning pidi tasuma selle aja eest ka üüri ja kommunaalkulusid. Üürileandja saatis üürnikule iga kuu eest jooksvalt arveid, kuid üürnik ei tasunud neist ühtegi,» täpsustab Siht.
«Pärast üürilepingu lõppemist saatis üürileandja üürnikule lõpliku nõudesumma koos kahenädalase tasumise tähtajaga. Kolme kuu üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus oli kokku 1930 eurot. Kuna üürnik ei rahuldanud nõudeid etteantud kuupäevaks, siis võtsime juhtumi lahendamise üle ja hüvitasime võlgnevuse üürileandjale. Nõuete üleminekust hüvitise maksmiseni kulus meil alla 24 tunni,» kirjeldab õigusekspert.
«Omaniku jaoks leidis kolm kuud vändanud lugu õnneliku lõpu juunis, kuid Rendini õigusosakond tegeleb antud juhtumiga tänaseni. Kuna üürnik ei likvideerinud võlgnevusi õigeaegselt ega olnud suhtlemisaldis, siis pidime raha tagasi saamiseks tema vastu kohtusse pöörduma,» lisab ta.
«Tavalepingu puhul oleks üürileandja rahaline kaotus olnud väga tõenäoline, kui mitte kindel. Võlgnikust üürniku vastu kohtusse minek on suur rahaline kulu ning väga pikk ja stressirohke protsess. Kohus võib üürnikult küll võlgnetava summa välja nõuda, kuid kahjuks ei garanteeri isegi see, et inimene maksma hakkab või kohtutäitur temalt nõutud summad kätte saab,» ütleb Siht.
Juhtum 3: üürnik jättis endast maha suure varakahju ja seapesa
«Kolmanda juhtumi puhul lõppes üürileping korraliselt ning üürnikul jäid õhku viimase kuu üür ja kommunaalid. Võlgnevus mängis siin kaasuses aga väga väikest rolli. Nimelt avastas eluruumi tagastamisel üürileandja, et korter ei olnud nõuetekohases seisundis ning vajas täiendavat puhastust ja parandusi,» räägib Siht.
«Puhta ja korraliku korteri asemel vaatas üürileandjale vastu täielik seapesa. Kogu korter vajas professionaalset koristust, lisaks leidis omanik mitmeid lõhutud esemeid ja puudusi siseviimistluses. Elutoa parketil oli ulatuslik veekahjustus, mille parandamiseks tuli asendada terve toa põrand. Kõige tipuks olid üürnikud rõdule jätnud ka oma olmeprügi ja suure kotitäie kasutatud mähkmeid,» kirjeldab õigusjuht.
«Üürileandja võttis meiega ühendust ning palusime tal kõik puudused täpselt fikseerida ja määrata kindlaks kahjunõude summa. Selle tarbeks võttis üürileandja mitu hinnapakkumist remondi- ja koristustööde jaoks ning otsis kauplustest asendusi lõhutud esemetele. Pärast vajaliku tõendusbaasi koostamist selgus, et kahjude kogusumma oli 2350 eurot,» ütleb Siht.
«Pidev suhtlus osapooltega ja üürniku koostöövalmidus viis meid õnneks selleni, et üürnik tasus omanikule koheselt üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuse. Ülejäänud summa hüvitas Rendin üürileandjale ning sõlmisime üürnikuga tagasimaksete graafiku kuue kuu peale. Üürilepingu lõpetamisest kulus meil täpselt 15 päeva, et olukorda selgust tuua ning üürileandjale kahju hüvitada,» avaldab ta.
Mida nendest juhtumitest õppida?
«Iga üürimisel tekkinud probleem on alati pisut ainulaadne ning nõuab aktiivset sekkumist ja asjaolude väljaselgitamist. See on ka meie õigusosakonna töös kõige ajamahukam protsess, mille kiirendamisele saavad tegelikult osapooled ise palju kaasa aidata,» ütleb Siht.
«Probleemide või kahjude korral tuleks sellest meile esimesel võimalusel teada anda ning edastada võimalikult detailselt omapoolne informatsioon ning vajalikud dokumendid, pildid ja kirjavahetus üürnikuga. See loob piisava tõenduspõhja ning võimaldab meil leida olukorrale võimalikult kiiresti õiguspärase lahenduse,» selgitab ta.
«Meie esimeseks sammuks on alati panna piir kahju edasisele suurenemisele ning aidata pooltel lõpetada üürileping nii kiiresti kui võimalik. Kui üürnik on välja kolinud, siis saame hakata tegelema kahjude suuruse hindamise ja selle kompenseerimisega,» kirjeldab Siht.
Siht lisab, et kui üürnikule hakkab üüripinna ülalpidamine käima üle jõu, siis peaks ta sellest üürileandjat koheselt teavitama. «Järgmise sammuna võiksid pooled ühiselt tegutseda selle nimel, et üüripinnale kiiresti uus üürnik leida ning olemasolev leping lõpetada enne, kui võlgnevused tekivad või veelgi suurenevad,» soovitab ta.
«Võlgnevuste või rahalise kahju korral võib üürileandja pöörduda hüvitise saamiseks meie poole, kui üürnikul ei ole võimalik pärast üürilepingu lõppemist nõudeid ise rahuldada. Kui üürnik on abivalmis ja koostööaldis, siis oleme valmis pakkuma talle maksetähtaja pikendust või võimalust tasuda võlgnevus intressivabalt pikema aja jooksul,» ütleb Siht.