:format(webp)/nginx/o/2024/09/03/16333022t1hdbec.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit tuletab korteriomanikele meelde, et juhul kui plaanitakse korteris remonti teha, võiks sellest korteriühistu juhatusele ja teistele korteriomanikele teada anda. «See on elementaarne viisakus, mis aitab teistel majaelanikel mürarikaste töödega arvestada ning vähendab konfliktide ohtu,» nendib Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Kohtupraktikas tuleb tema sõnul aga aeg-ajalt ikka ette juhtumeid, kus inimene on hoogsalt alustanud korteri ümberehitust ja kahjustanud sellega kaasomanike ehk teiste korteriühistu liikmete huve. Enamasti on sellisel juhul tegemist kas seinte mahavõtmise või maja küttesüsteemist lahkumisega.
«Inimesed peavad aru saama, et omavoliliselt tehnosüsteeme muuta ei tohi ning kandvate seinte mahavõtmise näol on tegemist loakohustusliku ümberehitusega,» selgitas Urmas Mardi. Kiire ja selge pildi sellest, mida korteriomanik teha võib või ei tohi, annab tema hinnangul kliimaministeeriumi vastvalminud Ehitusgiid.
Mardi sõnul käitus enne korteriühistute tekkimist iga korteriomanik nagu soovis – näiteks kui elektrikütte võimalused tekkisid, lõikas nii mõnigi radiaatorid lihtsalt välja ja asus korterit elektriga kütma.
«Tuleb aga mõista, et kaugküttega majades on korteris olevad radiaatorid küttesüsteemi osa ja mõjutavad seda kindlasti ning on raske prognoosida, mis juhtub pärast radiaatorite vahetust korteris sügaval sovetiajal paigaldatud maja küttesüsteemiga,» selgitas Mardi.
Näiteks võib küttesüsteemi tema sõnul tasakaalust välja viia see, kui senised suurte radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatorite omadega.
«Seetõttu tuleks omavolilist radiaatorite vahetust kindlast vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning see omakorda võib kaasa tuua põhjendatud kahjunõude,» selgitas Mardi.
«Õiguslikus mõttes on küttesüsteem koos tarbijapaigaldistega küll kaasomandis, ent kui keegi korteriomanik siiski radiaatorid omavoliliselt ära vahetab ning teistele korteriomanikele see ei meeldi, tuleb neil endise olukorra ennistamist nõudes oma kahjunõuet tõendada,» rääkis Mardi.
Senine kohtupraktika, ka riigikohtu tasandil on Mardi sõnul seni käsitlenud põhiliselt kütteliigi muutmist ehk seda, kui keegi korteriomanik väljub omavoliliselt küttesüsteemist.
«Siin on kohus olnud üheselt seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõik teised kaasomanikud sellega nõustuvad,» selgitas ta.
«Tuleb aga selgelt vahet teha, kas tegemist on kütteliigi muutmise või lihtsalt ühe eseme asendamisega samaväärse esemega – viimasel juhul tuleb avalduse esitajal kohtumenetluses tõendada negatiivset mõju maja küttesüsteemile või teistele korteriomanikele. Kahjusid kõige paremini määrata oskab aga selle ala ekspert, vajadusel võib ka kohus tellida ekspertiishinnangu, mille põhjal koostatakse ekspertiisiakt ja selle põhjal teeb kohus otsuse.»
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)