/nginx/o/2024/09/03/16333772t1he1d0.jpg)
Tass kohvi on palju rohkem kui lihtsalt maitsev ja ergutav jook hommikuks, lõunaks või õhtuks. Täna tarbitakse maailmas ligikaudu 3 miljardit tassi kohvi päevas, kuid kui praegused trendid jätkuvad, võib see arv kahekordistuda aastaks 2050, ulatudes 6 miljardi tassini.
Kohvi ajalugu ulatub Etioopia kõrgendikesse, kus avastati Coffea arabica põõsas. Kuigi kohviube kutsutakse «ubadeks», meenutavad need korjates pigem kirsse. Taime sees olevad seemned kuivatatakse ja seejärel röstitakse, mille tulemusel muutuvad need kõvadeks pähklilaadseteks tükkideks.
Loodusest on avastatud 130 kohviliiki, kuid peaaegu kogu meie kohvitarbimine tugineb vaid kahele – Coffea arabica ja Coffea canephora (tuntud ka robusta nime all) põõsale. Need põõsad moodustavad vastavalt 56% ja 43% globaalsest tootmisest (ICO, 2024).
Kohvi globaalne levik
Kohvi laienemine Etioopiast kaugemale on seotud mitmete legendidega, kuid ajaloolased viitavad, et Jeemeni sufid olid keskaja esimesed tõelised kohviarmastajad väljaspool Aafrikat. Kohvi kasutati religioosseteks tegevusteks – näiteks jõid palverändajad Meccas kohvi, et jääda öö jooksul ärkvele ja palvetada. Kohvi röstimine algas juba 13. sajandil.
Kohvikultuur levis kiiresti ka Lähis-Idas ja Osmanite impeeriumis, köites lääne kaupmeeste tähelepanu. 17. sajandil tõid lääne kaupmehed kohvi Euroopasse. Euroopa kohvikud muutusid kiiresti ärimeeste kohtumispaikadeks, andes hoogu ka finantsliikumistele. Sealhulgas sai sealt alguse Londoni Lloydsi tuntud kindlustusturg. Kohvi levik jätkus Euroopas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas, sealhulgas Brasiilias, Vietnamis ja Colombias.
Uskumused ja teadusuuringud kohvi kohta
Juba vanasti usuti kohvi raviomadustesse. Näiteks 1657. aasta üks ajalehe reklaam kirjeldas kohvi kui «paljude suurepäraste voorustega, mao avause sulgejat, südame tugevdajat, seedimist abistavat ja vaimu elavdavat».
Hiljutised teadusuuringud on tõestanud, et kohv pakub tõepoolest teatud eeliseid. Rootsi Karolinska instituudi teadlased on leidnud, et igapäevane kohvi tarbimine vähendab teise tüübi diabeedi tekkimise riski ligikaudu 6%. Samuti on Wageningeni ülikooli teadlased avastanud, et regulaarsetel kohvijoojatel on vähemalt 20% väiksem tõenäosus surra südamehaigustesse. Lisaks on leitud, et kohvi tarbimine aitab vähendada Parkinsoni tõve tekkeriski ja, kui haigus on juba arenenud, aitab inimestel liigutusi kergemini kontrollida. Uuringud on samuti näidanud, et kohvijoojatel on võrreldes inimestega, kes kohvi ei joo, suurema tõenäosusega maksaensüümide tase tervislikus vahemikus.
/nginx/o/2024/09/06/16339189t1h3781.png)