:format(webp)/nginx/o/2024/09/06/16338465t1h7006.jpg)
Järgmisel nädalal teeb Euroopa Keskpank (EK) otsuse, kas langetada intressimäärasid või jätta euribor endisele tasemele. Prognoosid muutuvad pidevalt, kuna EK intressimäärade ja euribori prognooside teemal on käimas võitlus püsiva inflatsiooni ja halveneva majandusolukorra vahel, selgitas Citadele panga ökonomist.
«Euroala inflatsiooni peamine probleem on hetkel püsiv palgakasv ja sellest tulenev teenuste hindade inflatsioon. Näiteks juulis oli teenuste inflatsioon euroalas endiselt 4 protsenti, mis on kaks korda kõrgem kui Euroopa Keskpanga 2-protsendiline sihtmärk,» selgitas Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
«Siiski on viimasel ajal toimunud märkimisväärne muutus keskpanga kommunikatsioonis, kus ametnikud, sealhulgas president Lagarde, on hakanud väljendama vähem muret kasvavate palkade ja teenuste inflatsiooni pärast. Põhjuseks on nende andmed, mis viitavad palgakasvu ja teenuste inflatsiooni aeglustumisele 2025. aastal.»
See on märk, et euroala halvenev majandusolu kaalub nüüd keskpanga jaoks üles inflatsiooniriski. See omakorda tähendab, et ees võivad ootamas olla täiendavad intressilangetused.
«Praegu näeb turg 92-protsendilist tõenäosust, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära septembris; 56-protsendilist tõenäosust, et oktoobris; ja 104-protsendilist tõenäosust, et detsembris. See tähendab, et turg eeldab detsembris kindlat 25 baaspunkti suurust intressilangetust ja isegi 4-protsendilist tõenäosust, et keskpank langetab intressimäärasid 50 baaspunkti võrra,» märkis Izgorodinas.
Praegused turuprognoosid eeldavad, et kuue kuu euribor peaks langema praeguselt 3,35 protsendilt 2,88 protsendile detsembris ja 2,42 protsendile 2025. aasta juunis. Kolme kuu euribor võiks langeda praeguselt 3,45 protsendilt 2,95 protsendile 2024. aasta detsembris ja 2,39 protsendile 2025. aasta juunis.
Kõigile kolmele Balti riigile on see eriti oluline, kuna intressimäärade langus tähendab odavamat laenamist nii ettevõtetele kui ka leibkondadele. Näiteks alates intressimäärade tõstmisest 2022. aasta juulis anti 94 protsenti Eestis väljastatud eluasemelaenudest, 97 protsenti Leedus ja 92 protsenti Lätis muutuvate intressimääradega ehk seotult euriboriga. Seetõttu mõjutavad euribori muutused otseselt kogu piirkonna laenuturge ja kinnisvarasektori arengut.
Kui kuue kuu euribor peaks langema praeguselt tasemelt 2,42 protsendi peale, siis näiteks 100 000 euro suuruse laenujäägi puhul, mille tagasimakse tähtajani on 15 aastat, tähendaks see laenumakse vähenemist keskmiselt 48 euro võrra kuus. 200 000 eurose laenujäägi korral, mille tagasimakse tähtajani on samuti 15 aastat, väheneks intressimäärade langetamisel igakuine laenumakse ligikaudu 95 eurot.
«Prognoosid on loomulikult muutlikud ja sõltuvad nii eurotsooni majandusolukorrast kui ka inflatsioonist,» tõi Izgorodinas välja.
/nginx/o/2022/03/14/14425773t1h7883.png)