UUED TUULED ⟩ Laenu- ja kinnisvaraturg liiguvad esmakordselt eri suundades

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tavapäraselt käivad laenu- ja kinnisvaraturg käsikäes, kuid praegu elavad need täiesti erinevat elu – esimene ulatub juuli seisuga pea kõigi aegade rekordini, teine aga püsib tagasihoidlik. Miks see nii on ning mida see koduostjate jaoks tähendab, selgitab Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Tanel Rebase sõnul pole olukorda, kus laenuturul on aktiivsus suurem kui kinnisvaraturul, varem Eestis esinenud ning on seetõttu erandlik. Avaldunud trendi taga on aga üks konkreetne põhjus.

«Kinnisvaraturul püsib olukord praegu üsna stabiilne ning aktiivsus on varasemaga võrreldes madalam. Küll aga üllatasid kevad- ja suvekuud väga tugeva tulemusega kodulaenuturul – mais oli kodulaenude käive 199 miljonit, juunis 190 miljonit ning juulis pea 221 miljonit eurot, millest enam on ühe kuu lõikes kodulaenu antud varem vaid korra, mais 2022. Selle taga on suuresti kodulaenude refinantseerimine, mis on muutunud üha populaarsemaks,» sõnas ekspert.

Refinantseerimise vastu tõusnud huvi on muu hulgas ärgitanud nii sellest avalikkuses rääkimine, sh ka sellekohased Eesti Panga ettepanekud tänavuse aasta algusest, aga ka euribori teatav langus – võrreldes eelmise aasta lõpu nelja protsendiga on septembri alguse seisuga kuue kuu euribor 3,35 protsendi tasemel.

«On igati arusaadav, miks inimesed refinantseerimise vastu järjest suuremat huvi tunnevad – intressimarginaali üle arutatakse üha rohkem nii erinevates sotsiaalmeedia gruppides kui ka sõprade ja tuttavate seltsis. See on elavdanud huvi ka pakkumiste vastu, kuna inimesed küsivad madalamat intressimarginaali nii kodupangast kui ka konkurentidelt,» selgitas Rebane.

Asjatundja sõnul on see tekitanud soodsa olukorra, kus tihenenud konkurents erinevate pankade vahel võimaldab intressimarginaali märkimisväärselt allapoole tuua. «Laenuportfell on hakanud liikuma ega seisa enam paigal. Seega pole laenuturul aktiivne konkurents enam ainult uue kinnisvara soetamise, vaid ka refinantseerimise puhul,» lisas ekspert.

Kes võiksid refinantseerimist taotleda?

Tanel Rebase sõnul sõltub see nii laenujäägist, laenuperioodist kui ka olemasolevast laenuintressist. «Kui inimesel on 30-aastasest laenust jäänud maksta näiteks 10 aastat, laenujääk on 60 000 eurot ning intressimarginaal on 2 protsenti, siis sellisel juhul ei pruugi refinantseerimine end ära tasuda,» tõi ta näite.

Küll aga võiks refinantseerimist kaaluda olukorras, kus 2-protsendilise intressimarginaaliga laenu on tasutud vaid paar aastat. «Iga inimese puhul on olukord veidi erinev, ent paljudel juhtudel on refinantseerimise abil võimalik kokku hoida igal kuul ühe toidukorvi suurune rahasumma.»

Kui aastaid tagasi pakkusidki pangad reeglina marginaali alates 2 protsendist, siis nüüd on see langenud märksa madalamale tasemele.