NUMBRID EI VALETA ⟩ Just siin asub Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

«Eesti rahvastiku jaotus on viimase 24 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärseid muutusi. Kõrvutades ligi veerandsaja aasta jooksul toimunud muutusi Eesti rahvastiku paiknemises, ilmnevad mustrid, mis peegeldavad ka Eesti ühiskonna üldist arengut ja liikumist,» kirjeldas kaartidelt ilmnenut statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer.

Kaardiloo aluseks on 2000. aasta rahva ja eluruumide loendusel koostatud Eesti rahvastikutiheduse 1 km x 1 km ruutkaart, mis on kõrvutatud 2024. aasta rahvastiku paiknemise 1 km x 1 km ruutkaardiga. Tinglikult on selle puhul tegemist rahvastiku tiheduse kaardiga, kus kujutatakse igal ruutkilomeetril elavate inimeste arvu. Kui jagada kogu Eesti maismaa pindala ühe ruutkilomeetri suurusteks täisruutudeks, on ruute kokku 45668.

«Ehkki Eesti elanike elupaikade trendide uurimiseks nendest andmetest piisab, tuleb meeles pidada, et suuremate üldistuste tegemiseks peaksime arvesse võtma ka teisi rahvastiku protsesse nagu sündimus ja suremus ning sisse- ja väljaränne,» lisas Neubauer.

Ligi poolel Eesti pindalast ei elanud ühtegi inimest ei 2000. ega 2024. aastal

Mida me 24 aasta võrdluses siis näeme?

«Märkimisväärne järeldus on, et kui jagada Eesti maismaa ühe ruutkilomeetri suurusteks täisruutudeks (45668), siis ligi pooltel neist (22 315) ehk ligikaudu 49% ruutudest pole võrdlusalustel aastatel elanud ühtegi inimest,» tõstis Neubauer esile. Eesti keskmine asustustihedus praeguon 30,3 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on rohkem kui näiteks 2011. aasta loendusel (29,7 inimest ruutkilomeetri kohta), kuid vähem kui 2000. aastal (30,9 inimest ruutkilomeetri kohta).

Kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond on läbivalt olnud Lasnamäel.

«Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,» kirjeldas Neubauer.

Kui 2000. aastal elas kõige tihedamalt asustatud ruudus Lasnamäel üle 18 000 inimese, siis nüüd on see arv langenud ligikaudu 16 000 juurde. Praegu elab kõige enam inimesi Laagna piirkonnas, samas 2000. aastal oli Lasnamäe kõige tihedamalt asustatud piirkond Linnamäe tee.

Enam kui 10000 inimest ruutkilomeetri kohta elab praegu vaid Tallinnas. Varem oli selliseid piirkondi ka Narvas ja Tartus. Praegu on väljaspool Tallinna tihedaimalt asustatud piirkond Narva, kus kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeetril elab ligikaudu 9800 inimest.

2000. aastal elas keskmiselt oluliselt rohkem inimesi väiksemates asulates kui 2024. aastal. Kui väiksemates asulates on inimesi oluliselt vähemaks jäänud, siis väga suurel määral on kasvanud suurlinna ümbruses asuvate valdade elanikkond.

Kõige enam on kasvanud Tallinna, Tartu ja Pärnu lähivaldade elanikkond. Toimub valglinnastumine ehk inimesed kolivad suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi, Kambja jt). «Eesti elanikele meeldib elada suuremates Eesti linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolivad inimesed suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse,» võttis Neubauer kokku Eesti viimase 24 aasta rahvastiku kaardil liikumise.

Mitmeid Tallinna ja Tartu ning mõne teise suurema linna naabruses asuvaid külasid saab nimetada väikelinnalisteks piirkondadeks. Sellistes piirkondades on elanike arv sel sajandil kohati mitmekümnekordistunud. Väikelinnalisteks asulateks loetakse ka nii-öelda traditsioonilisi väikelinnu. Näiteks Elva, Põlva ja Türi on väikelinnalised asulad, kus rahvaarv on alates 2000. aastast vähenenud ning valglinnastumise osakaal on olnud seda suurem. Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2024. aastal on Peetri alevik, kus kõige tihedamalt asustatud ruudul elab ligikaudu 2700 inimest.

Uuri lähemalt SIIT.