Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

4800-eurone remondiarve ja vänge uriinihais: üürniku kass kasutas korteri parketti liivakastina

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Loomaomanikele on teada, kui keeruline on leida endale üürikodu, kuhu on oodatud ka nende neljajalgne sõber. Paraku vähendavad eeskujulike loomaomanike šansse need, kes üüripinna hooldamisesse ja loomade pidamisse ükskõikselt suhtuvad.

Üldjuhul on hirmul suured silmad ning lemmikloomaga üürnikku pole põhjust karta. Küll aga halvima stsenaariumi korral võib eluruum vajada pärast üürniku väljakolimist ulatuslikku remonti.

Rendini jurist Gerda Esko jutustab ühe sellise loo ja selgitab, kuidas maandada lemmikloomadega seotud hirme.

Probleemid ilmnesid alles üürilepingu lõpus

Pikaaegne üürileandja Karin* (nimi muudetud) sõlmis tähtajatu üürilepingu viisaka noorpaariga, kellega kulges üürisuhe sujuvalt ja probleemideta. Seda kuni lepingu lõppemiseni. Kui Karin enne üürilepingu lõpetamist eluruumi üle vaatama läks, niitis teda jalust vänge kassi uriinihais.

Korterit üle andes tunnistas üürnik, et kass pissis põrandale ja kraapis katki vannitoa dušikardina ning oli nõus omanikule kulud hüvitama. Kirsiks tordil oli see, et lepingut sõlmides teadis Karin, et üürnikud kolivad korterisse väikese koeraga, kuid kassidest polnud mingit juttu ning need üüripinnal lubatud polnud.

«Andsime üürileandjale edasised soovitused olukorraga tegelemiseks ja kahjunõude koostamiseks. Kuivõrd üürnik oli nõus kulud hüvitama, palusime üürileandjal nõuded ja arved saata otse üürnikule ning määrata tasumiseks mõistlik täiendav tähtaeg. Paraku ei olnud üürnik nende kirjadele enam vastanud,» selgitab Rendini jurist Gerda Esko.

Üürileandja pikk võitlus kassiuriiniga

Lähemal vaatlemisel avastas Karin, et üürikorteri esikuvaip oli kassipissist täiesti läbi imbunud ja haises jäledalt. Lisaks oli kass pissinud ka tualettruumi parketile, mis oli selle tulemusel täiesti üles pundunud.

Uriinihaisu eemaldamiseks viskas Karin esikuvaiba ära ning samuti pesi ära kõik ülejäänud korteri vaibad ja kardinad. Lisaks tellis koristusfirmalt kogu üüripinna põhjaliku suurpuhastuse, kuid haisu ei õnnestunud eemaldada isegi spetsiaalsete kemikaalidega.

Seejärel tellis Karin osoneerimisteenuse lootuses, et vähemasti osoongaas suudab haisu ära võtta. Kahjuks ei saanud ka nemad kassipissist jagu ning paari päeva pärast oli hais tagasi. «Osoneerimisteenuse osutaja ütles, et kui uriin on läinud parketi alla, siis ei saa ka osoongaas selle vastu ning ilmselt on vaja põrand ära vahetada,» kirjeldab üürileandja.

«Põrandavahetus on kallis ja ajakulukas ettevõtmine ning oli selles olukorras viimane abinõu, mistõttu soovitasime üürileandjal veelkord proovida põrandad üle teha spetsiaalse uriinilõhna eemaldava kemikaaliga. Lisaks palusime üürileandjal võtta haisu tõendamiseks kolmandatelt isikutelt kirjalikud ütlused,» ütleb Gerda Esko.

Üürikorteris oli vaja välja vahetada terve parkett

Paraku polnud abi ei suurpuhastusest, osoneerimisest ega kemikaalidest ning Karin lasi tualettruumi parketi eemaldada. Mitmes kohas oli selgelt näha, kuhu kass oli pissinud ning kuna uriin oli imbunud ka aluspõrandasse, siis oli vaja ka see üles võtta.

Seejärel eemaldas Karin ka teistes tubades põrandaliistud ning ilmsiks sai kurb tõsiasi. Kass oli pissinud põrandale ka köögis, elutoas ja esikus ning haisust vabanemiseks oli ainuke variant vahetada välja kogu korteri parkett. Lisaks oli üürnik kahjustanud ka mitmes kohas seina ja lage, mis vajasid üle pahteldamist ja värvimist.

«Palusime üürileandjal võtta remonditöödeks ehitusettevõtetelt alternatiivseid hinnapakkumisi ning need üürnikule esitada. Kuna üürnik polnud Karini eelnevatele kirjadele reageerinud, siis soovitasime, et ta annaks üürnikule kindla tähtaja hinnapakkumistele vastamiseks või omapoolsete pakkumiste esitamiseks ning tähtaja möödumisel ja vastuseta jäämisel valiks sobiva teenuspakkuja ise,» kirjeldab Rendini jurist.

Kogu varakahju ulatus 4800 euroni

«Pärast kõikide asjaolude hindamist selgus, et puhastus- ja remonditöödele kuluv summa on kokku 4800 eurot. Üürnik ei vastanud ka üürileandja lõplikule kahjunõudele, mistõttu hüvitasime talle kahjud ning esitasime üürnikule tagasinõude koos võimalusega tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel,» selgitab Esko.

«Olukorra lahendamisele ja korteri väljaüürimiseks kõlbliku seisukorra taastamisele kulus kokku umbes kaks kuud. Tänu Rendini kaitsele lahenes see ebameeldiv olukord üürileandja jaoks ilma suure rahalise kaotuseta,» kommenteerib ta.

«Lepingu sõlmimisel Rendinist väljaspool oleks üürileandjal tulnud suure tõenäosusega remondikulud ise kanda. Kuna üürnik ei vastanud pärast üürilepingu lõppemist enam ühelegi kirjale, oleks üürileandja ainuke võimalus hüvitise saamiseks olnud üürniku vastu üürikomisjoni või kohtusse pöördumine. See võib olla aga ääretult pikk, stressirohke ja kulukas protsess,» ütleb Rendini jurist.

Kuidas maandada üürniku lemmikloomaga seotud riske?

Paljudel üürileandjatel on arvamus, et lemmikloomadega kaasneb alati kahju ning pärast ei jää nende üüripinnast enam midagi alles. Kuigi eelnev lugu kinnitas seda väidet, vastab praktikas tegelikkusele hoopis see, et lemmikloomaomanikud on üldjuhul vastutustundlikud inimesed, kes kannavad oma neljajalgse pereliikme kui ka üürieseme eest hästi hoolt.

Siin on mõned soovitused riskide maandamiseks:

1. Tee üürniku lemmikloomaga tutvust

Sageli keelavad üürileandjad lemmikloomade pidamise ilma sellele pikalt mõtlemata. Hirmude vähendamiseks võiks üürileandja enne kandidaadilt küsida kirjeldust tema looma iseloomu ja tõu kohta või soovitust eelmiselt üürileandjalt.

Võib-olla selgub, et üürniku lemmikloom on igati eeskujulik tõukoer, rahulik pensionieas kass või puuris peetav hamster, kellega probleeme ei ilmneks.

2. Pane paika üürilepingu eritingimused

Kui üürileandja on otsustanud üürida lemmikloomaga kandidaadile, tasub lepingus lahti kirjutada, et üürnik vastutab täielikult kodulooma tegude ja tekitatud kahjude eest. Sellisel juhul on üürnik selgelt teadlik oma õigustest ja kohustustest ning pooltel ei ole teineteise suhtes ekslikke ootusi.

Samuti tuleks paika panna ka eeldused lõpukoristuse suhtes. Seaduse kohaselt peab eluruum olema tagastamisel samas seisukorras nagu vara üleandmisel. Loomade puhul võivad osapooled kokku leppida, et enne üüripinna tagastamist teostatakse lisaks põhjalikule koristamisele ka näiteks osoneerimine või pehme mööbli süvapuhastus.

3. Dokumenteeri üüripinna seisukord üleandmise aktiga

Üleandmise-vastuvõtmise akt loob mõlemale osapoolele vajaliku tõendusbaasi, et hilisemad arusaamatused ja nõuded oleksid lihtsamini lahendatavad.

Korrektselt koostatud akt fikseerib üksikasjalikult üürieseme seisukorra üürniku sisse- ja väljakolimise hetkel, vara seisukorra, sh varal esinevad puudused ja viimased näidud. Samuti tuleks akti lisada värskelt tehtud pildid, mis peegeldavad eluruumi hetkeolukorda ning näitavad detailselt hinnalisema vara ja kodumasinate seisukorda.

Kui akt on liiga üldine või üldse puudub, siis on pea võimatu tagantjärele tõendada, kas põrandalt või mööblilt leitud kriimustused olid seal juba varem või tekkisid üürniku ja tema lemmiku tegevuse tagajärjel.

4. Sõlmi täiendav üürilepingu kaitse

Kui üürileandja on lemmiku suhtes endiselt kahtleval seisukohal, siis tasub riskide maandamiseks sõlmida üürileping Rendini kaudu. Rendin pakub kümnekordse üürisumma ulatuses varakaitset, mis tähendab, et üürikodus olev mööbel, tehnika ja siseviimistlus on kaitstud üürnikupoolse kahju tekitamise eest.

Kui üürileping sõlmitakse väljaspool Rendinit, on pooltel võimalik kokku leppida ka näiteks tavapärasest suuremas tagatisrahas. Mõlemal juhul on üürnikul soovitatav enda turvatunde suurendamiseks sõlmida lisaks ka täiendav loomaomaniku vastutuskindlustus.

Tagasi üles