Parkinsoni tõbi on kõige levinum motoorne neurodegeneratiivne haigus, millele pole seni leitud tõhusat ennetus- ega ravivõimalust. Siiski on viimase 20 aasta jooksul läbi viidud mitmeid uuringuid, mis viitavad, et kohvi tarbimine võib vähendada Parkinsoni tõve tekkeriski. Kaitsev toime on täheldatud ka kofeiini puhul, mis pärineb muudest allikatest, nagu tee, kola-joogid ja šokolaad. Seevastu dekafineeritud kohvil sellist mõju ei ole täheldatud, mis viitab, et riski vähenemine tuleneb peamiselt kofeiinist ja selle metaboliitidest, mitte muudest kohvis sisalduvatest ainetest.
Esimesed tõendid kofeiini neuroprotektiivse mõju kohta pärinevad Honolulu Heart programmi uuringust, kus jälgiti 30 aasta jooksul 8004 Jaapani-Ameerika meest. Uuringust selgus, et keskeas iga päev 784 mg või enam kohvi tarbinud meestel vähenes Parkinsoni tõve risk viiekordselt (Ross et al., 2000).
Kuigi epidemioloogilised uuringud ei suuda tõestada otsest põhjuslikku seost, näitavad kõik viimased meta-analüüsid, et kohvi tarbimine võib aidata vähendada 2. tüübi diabeedi riski. Meta-analüüsid hõlmasid üle miljoni osaleja ning registreerisid üle 50 000 diabeedijuhtumi 24 aasta jooksul. Uuringust selgus, et neil, kes jõid keskmiselt viis tassi kohvi päevas, oli umbes 30% väiksem risk haigestuda 2. tüübi diabeeti, võrreldes inimestega, kes kohvi ei joonud. (National Library of Medicine, 2021).
Normaalne kohvi kogus võib varieeruda sõltuvalt inimesest, kuid üldiselt peetakse mõõdukaks koguseks 3–5 tassi päevas. See vastab umbes 300–400 mg kofeiinile, mis on täiskasvanutele ohutu kogus. Siiski tasub meeles pidada, et tundlikkus kofeiini suhtes on individuaalne ning mõned inimesed võivad kogeda ärevust, unehäireid või südamekloppimist ka väiksema tarbitud koguse puhul. Rasedad naised ja teatud terviseseisunditega inimesed peaksid piirama kofeiini tarbimist vastavalt arsti soovitustele. Enne oluliste muutuste tegemist oma kofeiini tarbimises konsulteeri arstiga, eriti kui sul on terviseprobleeme.