Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kohvijoomise kasulikkusest meie tervisele

Copy
Foto: Shutterstock

Teadlased on põhjalikult uurinud kohvi mõju tervisele. Kuigi kofeiinirikaste jookide liigtarbimine võib suurendada terviseriske, on leitud, et mõõdukas kohvitarbimine võib olla kasulik. Vaatame lähemalt, millised avastused on tehtud ja mida tuleks kohvi joomisel silmas pidada.

Kohvi positiivne mõju südame- ja maksahaigustele

Southamptoni Ülikooli teadlased viisid läbi üle 200 uuringu, et mõista kohvi mõju inimese organismile. Leiti, et kolm tassi kohvi päevas võib vähendada südamehaiguste riski ning kohvil on ka positiivne mõju maksahaigustele. Kuna kohvi koostises on üle 1000 aine, sealhulgas kofeiin, polüfenoolid, kaalium ja antioksüdandid, nagu klorogeenhape (CGA), on just need ained olulisteks teguriteks, et aidata maksahaigusi ennetada (The New England Journal of Medicine, 2020).

Hiljutised uuringud (National Library of Medicine) näitavad samuti, et regulaarne kohvi tarbimine võib vähendada kõrget vererõhku, südamepuudulikkust ja südamearütmia riske. Kui mõõdukas kohvi tarbimine võib riski vähendada, siis liigne kogus suurendab riske. Keedetud või filtreerimata kohv on tänu diterpeenidele aterogeensem kui filtreeritud kohv, mis aitab ühtlasi vähendada ka veresoonte lupjumise riski.

Aitab hoida fookust

Päeva jooksul koguneb ajus adenosiin – molekul, mis seondub neuronite retseptoritega, aeglustades nende aktiivsust ja tekitades unisust. Kofeiin blokeerib adenosiini mõju, seondudes samade retseptoritega, mis panevad neuronid aktiivsemalt tööle ja hoiavad meid erksana. Lisaks aktiveerib kofeiin ajus hüpofüüsi, mis vallandab hormoone ja mis omakorda käsivad neerupealistel toota adrenaliini. See kiirendab südame löögisagedust ja tõstab vererõhku. Kui kofeiini tarbitakse regulaarselt, kohaneb aju sellega vastavalt. Uuringud on näidanud, et mõõdukas kofeiinikogus (kuni 300 mg) aitab meil paremini keskenduda. Samuti viitavad mõned uuringud sellele, et pikaajaline kofeiinitarbimine võib parandada mälu, kuid tulemused selles valdkonnas ei ole veel päris selged (Science Focus, 2024).

Parkinsoni tõve vastu

Parkinsoni tõbi on kõige levinum motoorne neurodegeneratiivne haigus, millele pole seni leitud tõhusat ennetus- ega ravivõimalust. Siiski on viimase 20 aasta jooksul läbi viidud mitmeid uuringuid, mis viitavad, et kohvi tarbimine võib vähendada Parkinsoni tõve tekkeriski. Kaitsev toime on täheldatud ka kofeiini puhul, mis pärineb muudest allikatest, nagu tee, kola-joogid ja šokolaad. Seevastu dekafineeritud kohvil sellist mõju ei ole täheldatud, mis viitab, et riski vähenemine tuleneb peamiselt kofeiinist ja selle metaboliitidest, mitte muudest kohvis sisalduvatest ainetest.

Esimesed tõendid kofeiini neuroprotektiivse mõju kohta pärinevad Honolulu Heart programmi uuringust, kus jälgiti 30 aasta jooksul 8004 Jaapani-Ameerika meest. Uuringust selgus, et keskeas iga päev 784 mg või enam kohvi tarbinud meestel vähenes Parkinsoni tõve risk viiekordselt (Ross et al., 2000).

Ennetab diabeeti

Kuigi epidemioloogilised uuringud ei suuda tõestada otsest põhjuslikku seost, näitavad kõik viimased meta-analüüsid, et kohvi tarbimine võib aidata vähendada 2. tüübi diabeedi riski. Meta-analüüsid hõlmasid üle miljoni osaleja ning registreerisid üle 50 000 diabeedijuhtumi 24 aasta jooksul. Uuringust selgus, et neil, kes jõid keskmiselt viis tassi kohvi päevas, oli umbes 30% väiksem risk haigestuda 2. tüübi diabeeti, võrreldes inimestega, kes kohvi ei joonud. (National Library of Medicine, 2021).

Normaalne kohvi kogus võib varieeruda sõltuvalt inimesest, kuid üldiselt peetakse mõõdukaks koguseks 3–5 tassi päevas. See vastab umbes 300–400 mg kofeiinile, mis on täiskasvanutele ohutu kogus. Siiski tasub meeles pidada, et tundlikkus kofeiini suhtes on individuaalne ning mõned inimesed võivad kogeda ärevust, unehäireid või südamekloppimist ka väiksema tarbitud koguse puhul. Rasedad naised ja teatud terviseseisunditega inimesed peaksid piirama kofeiini tarbimist vastavalt arsti soovitustele. Enne oluliste muutuste tegemist oma kofeiini tarbimises konsulteeri arstiga, eriti kui sul on terviseprobleeme.

Copy
Tagasi üles