:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/17/16361693t1hd48a.jpg)
Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse liikme Igor Habali sõnul pole kuhugi kadunud müügikõned, millega lubatakse tühjalt seisev kinnistu ära osta, aga tihti on need pakkumised turuhinnast kordades madalamad.
EKSPERT HOIATAB ⟩ Telefoni teel maatükki müües võib teadmatusest petta saada
Igor Habali kinnitusel on kinnisvaraturg aastate jooksul muutunud oluliselt läbipaistvamaks, kuid endiselt pole kadunud maavahendusega tegelevate ettevõtete ja «kalastajate» müügikõned.
«Vahendajad leiavad registritest maaomaniku, guugeldavad kontaktid ja teevad inimesele otsepakkumise. Probleem on selles, et kui inimesed oskavad enam-vähem prognoosida oma korteri hinda, siis maatükkide puhul puudub tavaliselt kogemus ja võrdlusmoment, mis annab spekulantidele soodsa võimaluse,» selgitas Habal.
«Sama maatüki hind võib erinevate tegurite tõttu olla isegi kuni kümme korda erinev – sõltuvalt maa sihtotstarbest, sellega seotud kitsendustest ja ehitusõigusest. Näiteks kui katastriüksuse sihtotstarbeks on praegu määratud maatulundusmaa ehk sisuliselt põllu- või metsamaa, kuid omavalitsuse koostatud üldplaneeringu järgi saaks sellest teha äri- või elamumaa, siis tõstab see oluliselt vara väärtust,» ütles Habal.
«Sellised «ostuhuvilised» on väga hästi teadlikud, et eraisikutel ei pruugi olla teadmisi oma maa turuväärtusest. Kui sarnaste maatükkidega teevad osapooltena tehinguid riik või ettevõtjad ehk niiöelda teadlikud turuosalised, siis on hinnad märksa kõrgemal tasemel,» rääkis Habal.
«Õnneks käivad inimesed aeg-ajalt sellises olukorras nõu küsimas. Ühe värske näite põhjal pakkus telefonimüügiga tegelev ettevõte inimesele maa eest esialgu 8€/m², kuid eitava vastuse peale tõstis pakkumist 15 €/m²-ni. Samal ajal oleks teadlike turuosaliste vahel sõlmitud tehingu hinnatase jäänud 20–30 €/m² vahemikku,» kirjeldas Habal.
«Olukorras, kus võrreldavaid pakkumisi või tehinguid on vähe, juriidika keeruline ja turg seetõttu hägusem, on mõistlik tellida neutraalne vara väärtuse hindamine. On tavapärane, et näiteks kinnisvara kiirmüügi hind on 10–20 protsenti tavalisest turuhinnast madalam, kuid see vahe ei peaks olema teadmatusest tingituna kaks või kolm korda,» lisas Habal.