/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/19/16366154t1h1111.jpg)
Puu- ja köögiviljad on osa tervislikust toitumisest – see on kõigile hästi teada. Kuid sageli tekib küsimus, kuidas või kas üldse tuleks neid pesta. Viimasel ajal on veebiavarustes hoogsalt ringelnud videod sellest, kuidas kõikvõimalikku värsket söögisooda ja vee lahuses pestakse. Kuid kas sellest on üldse miskit tolku?
Muld, tolm, bakterid, pisikesed elukad ja pestitsiidid on peamine mustus, mida tahame värskelt kraamilt enne selle söömist maha pesta. Tihti on aia- ja põllusaadused ka oluliselt räpasemad kui need välja paistavad. Üha enam pööratakse tähelepanu sellele, mida süüakse ning see tekitab ka küsimuse, kas lihtsalt kraaniveega loputamisest on kasu.
Nii tuleks pesta puu- ja köögivilju
Puu- ja juurvilju tuleb enne tarbimist alati pesta. Tavapõllumajanduses kasutatakse pestitsiide sageli taimede kaitsmiseks kahjurite ja haiguste eest – ja loomulikult ei taha te neid aineid oma kehasse. Siin võib tõepoolest olla kasu söögisoodast...
Ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry avaldatud Massachusettsi ülikooli uuringus uuriti puu- ja köögiviljade söögisoodaga pesemise tõhusust. Teadlased testisid, kas söögisoodaga pesemine on tõhusam või piisab jooksva vee all loputamisest.
Selles uuringus katsetasid teadlased kolme meetodit: õunu pesti jooksva vee all, söögisooda (NaHCO3) ja kloorilahusega. Selgub, et kraanivee all pesemine eemaldab enamik pestitsiide. Kõige tõhusamaks osutus aga söögisooda lahusega pesemine. Kloorilahusega pesemine oli samuti ülitõhus, kuid kloor ise on mürk ning selle sattumist organismi tuleks rangelt vältida.
Söögisoodaga jändamine võtab aga oluliselt rohkem aega kui jooksva kraanivee all loputamine. Tõsiasi, millega peab üha kiirema elutempoga maailmas arvestama. Enamik pestitsiidide ja muu sodi eemaldamiseks tuleb puu- ja juurviljad uputada vee ja söögisooda lahusesse vähemalt 15 minutiks. Seejärel tuleb lahus jooksva vee all maha pesta.