Eluasemelaenu intress koosneb üldjuhul euriborist ning laenumarginaalist. Eesti laenuturul on 94% kõigist eluasemelaenudest seotud muutuvate intressimääradega ehk euriboriga, mis tähendab seda, et euribori muutumine suuremaks ja väiksemaks mõjutab ka igakuiste laenumaksete suurust. Euribori muutust mõjutavad Euroopa Keskpanga kehtestatud intressimäärad ning nende muutmine. Marginaali määrab pank tulenevalt turuolukorrast ja kliendist, tema profiilist ja ostetavast kinnisvarast. Kui euribori ise kuidagi muuta ei saa, siis marginaali saab aga paluda pangal üle vaadata ning võimalusel väiksemaks muuta.
«Näeme oma statistikas, et tavaliselt teevad avaldusi marginaali üle vaatamiseks kliendid, kes on laenu võtnud kolm-neli aastat tagasi. Samas on just neil, kelle laenuleping on sõlmitud juba 10 või 15 aastat tagasi, võimalik marginaali vähendamisega rohkem võita,» selgitas Hakiainen.
Kui 2004.–2008. aastatel jäid pankade marginaalid umbes 0,4-1 protsendi vahemikku, siis majanduskriisi aastatel tõsteti neid märgatavalt kõrgemale – keskmiseks marginaaliks oli 2,5 protsenti, kus need püsisid kuni 2020. aastani. Paljudel, kellel on sõlmitud eluasemelaenud peale 2008. aastat, on võrreldes praegu väljastatavate laenudega tunduvalt kõrgem marginaal. Näiteks 100 000-eurose laenusumma puhul, mille laenuperiood on 15 aastat ning mida makstakse tagasi annuiteedigraafiku alusel, on intressi alandamisel 1 protsendi võrra võimalik hoida intressikulu lausa ligi 8000 eurot väiksemana.
Hakiainen märkis, et oma marginaali ja euribori suurust võiks aga iga inimene teada just seepärast, et teha targemaid ja kasulikumaid otsuseid. Enamik eluasemelaene on seotud kuue kuu euriboriga ehk euribori muutust arvestatakse laenu intressi arvutamisel kahel korral aastas.