Üks oluline samm, mis aitab sügisesi tormikahjustusi vältida

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Hoonetele ja hoovi pargitud sõidukitele kukkunud puud on kindlustustehnoloogia ettevõtte Balcia statistika kohaselt üks kõige sagedamini esinevaid põhjuseid, miks inimesed pärast iga-aastaseid sügistorme hüvitise saamiseks oma kindlustusandja poole pöörduvad. Tihti annaks tormis murdunud puudega seotud õnnetusi vältida, kui koduomanik oleks oma aia haljastuse seisukorrast teadlik.

Sarnaselt inimestega kehtib puudegi puhul reegel, et mida vanem puu, seda rohkem haigusi ja muid põhjuseid võib olla, miks puu tervis järele annab ja tugevama tormi-iili korral suured oksad või lausa tüvi murduma kipuvad.

Kogenud arboristi Heiki Hanso sõnul saab koduomanik kõige paremini ise puude seisu hinnata suvel, kui puud peaks olema rohelised. Kui mõnel puul on palju kuivanud oksi, lehestik hõre ja kollane, lehed kidurad või puu tüvel võib märgata seente viljakehi, võib eeldada, et puu tervis ei ole päris korras.

«Mina teeksin alati nii, et kui inimese ellu on sattunud kõrghaljastusega kinnistu, tuleks kutsuda endale hoovi peale arborist või puukonsultant, kes vaatab puude seisukorra üle ja teeb soovitused töödele. Spetsialist näeb rohkem ohumärke, kui inimene ise oskaks vaadata,» selgitas Hanso.

«Samuti saab inimene mõelda, kas krundil on tehtud kaevamistöid maakütte rajamise, veevärgi uuendamise või muu eesmärgi tõttu. Sageli raiutakse koppadega puujuurtest läbi ning toimuma hakkavad maa-alused protsessid, mis võivad puu seisukindlust mõjutada,» lisas ta.

Hanso sõnul võib mõningatele puuliikidele ohtlik olla isegi pinnase tõstmine. «Tahetakse ilusat muru endale, tuuakse paarkümmend sentimeetrit mulda peale, aga kask on järgmisel aastal juba kuivanud selle tõttu,» ütles Hanso.

Puukonsultandi koju kutsumist soovitab ka Balcia kodukindlustuse tootejuht Jelizaveta Drižiruk. Kui eramaja hoovis aitab see miinimumini viia isikliku vara kahjustada saamise riski, siis linnas ja kortermajade puhul on lisaks ühistu varale tihti ohus naabrite vara, mille puhul peaks kodukindlustus sisaldama ka vastutuskindlustuse osa. Õigel ajal hooldamata jäänud ja tormiga ümber kukkunud paarikümne meetrine kask võib põhjustada märkimisväärseid kahjusid, kui kukub otsaga naaberhoovi majale või tänavatele pargitud autodele.

«Mõningates Euroopa riikides arvutataksegi kodukindlustuse maksumust puukonsultandi abiga, kellelt saadud info kohaselt saab kindlustusfirma pakkuda kohusetundlikule koduomanikule paremat kodukindlustuse hinda, sest on teada, et puude murdumisega seotud riskid on viidud miinimumini,» kommenteeris Drižiruk.

Kuigi tormiga võivad murduda või lausa juurtega maast välja lennata kõik puuliigid, soovitab Heiki Hanso kiiremas korras arboristi kutsumisele mõelda sel juhul, kui krundil kasvab saari, vahtraid või kuuski.

«Näiteks vahtral on liigi tunnuseks V-kujulised kahvelharud, aga puu konstruktsiooni mõttes on need halvad kohad, sest kui tekib kaks konkureerivat latva, ei ole puu raskust kandev tüvi enam silindrikujuline ja ühtselt tugev. Lisaks on vahtral suured lehed ja kui iga leht seob vihmaga mõne grammi vett enda külge ja harud muutuvad raskeks, tuleb tuul ja ära ta lendabki. Seda esineb ka okaspuudel teistelgi liikidel,» rääkis Hanso. «Haigustest on minu arvates kõige ohtlikum saaresurm, kus erinevad seened kahjustavad samal ajal nii võra kui ka juuri, sest saared murduvad ühes tükis.»

Arborist soovib inimestele südamele panna, et õppinud puukonsultandi või arboristi koju kutsumine ning töödeks palkamine ei ole vastupidiselt mõnel pool levinud eksiarvamusele kallis, vaid hoopis soovituslik, et säilitada haljastuse kena ilme ning veenduda puude heas tervises. Sageli võib arborist esmast konsultatsioon pakkuda suisa tasuta. Kindlasti ei soovita Hanso asjatundmatutel inimestel ise minna oma äranägemise järgi puid lõikama.

«Tänapäeval tekib palju jama nõuka-aja pärandist, mil olid valed töövõtted, puude köndistamised ja suvalised lõikamised. Nüüdki võib igaüks võtta rendist tõstuki ja mootorsae, aga see on hoopis probleemide algus,» hoiatas ta.

«Mõnikord piisab puu seisukindluse säilitamiseks paari-kolme meetri okste ja ladva tagasi lõikamisest, et puu liigitunnused säiliks, tal jääb nii palju elusosa külge, et ta suudab edasi elada, aga tema purjepind ja tormitundlikkus on selle võrra väiksem, kui seda peaks tegema ikkagi spetsialist,» lisas Hanso.