OMANIKE KESKLIIT ⟩ Valitsuse otsustest jääb mulje, et tarbijate rahakott on põhjatu

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Omanike Keskliidu volikogu esimehe Heiki Hepneri sõnul jääb Vabariigi Valitsuse senistest otsustest mulje, et tarbijate rahakott on põhjatu. Selle väärarusaama tingimustes tuleb omanike liidul võtta senisest aktiivsem roll tarbijate huvide eest seismisel.

19.septembril toimunud Eesti Omanike Keskliidu volikogul arutati Eesti energiapoliitika üle tarbijate vaatepunktist. Ettepanekuid esitasid volikogu liikmed energeetikaekspert Arvi Hamburg ja energeetikainsener Villu Pella. Lisaks kõneles külalisena Energiasalv Pakri äriarenduse juht Mario Vee. Arutelude tulemusel võttis volikogu järgmised seisukohad:

1. Riigi poolt taastuvelektri tootjatele antavad pikaajalised turu- ja hinnagarantiid on tarbijatele üle jõu käiv koormis. Tuuleelektri subsideerimine eeldab kõigi turuosaliste, eelkõige tarbija huvide arvestamist.

2. Tuleb eelistada kodumaist elektritootmist ja toetada vaid sellist taastuvenergia toodangut, mis jääb Eesti tarbimisvajaduse piiresse (vt lisatud graafikut). Selleks tuleb taastuvenergia lahenduste ja võimalike subsiidiumide valikul hinnata muuhulgas tootjate võimekust tagada tarbija vajadustele vastav elektrivarustus ka siis, kui ilmastiku olud taastuvelektri tootmist ei soosi. Tuleb välistada, et Eesti tarbijad maksavad Eestist välja müüdud elektrile peale.

3. Eesti elektritarbija ei ole suuteline võtma enda kanda tuuleparkide investorite investeerimisriske, katma elektrivõrgu ümberehituse- ja elektrisüsteemi tasakaalustamiseks vajalikke kulusid. Oluline on probleemide lahendamisel lähtuda tervikpildist. Kuna taastuvenergia on oma olemuselt volatiilne, tekib 2030. aastaks seatud eesmärkide täitmisel Eestis energia ülejääk, mille salvestamine võimaldaks vähendada kulutusi varustuskindlusele. Oleme arvamusel, et hind on varustuskindluse lahutamatu osa, mistõttu on elektrisüsteemi tasakaalus hoidmiseks kõik paindlikkusteenused vajalikud. Nende kasutamise ulatuse peab määrama elektri soodsaim koguhind lõpptarbijale.

4. Elektrisüsteemi peab käsitlema ühtse tervikuna, arendades tema kõiki funktsioone eesmärgiga tagada tarbija ootustele ja võimalustele vastav elektrihind, nõutav varustuskindlus ja aktsepteeritavad keskkonnamõjud. Arvestades, et kõik piirangud väljenduvad tulevikus kuluna tarbijate elektriarvetel, peab iga konkurentsi takistav kitsendus olema selgelt põhjendatud. Ei tohi kehtestada piiranguid, mis ei lähtu tarbijate huvidest. Näiteks meretuuleparkidele eraldi hangete korraldamine, kus meretuul ei pea maismaa parkidega konkureerima. Tarbijale ei ole oluline mitte energia tootmise asukoht – kas tootmine toimub maal või merel – vaid see, kus saab toota energiat soodsamalt ja tarbimisvajaduse piires.