Teadlased on uurinud 16 kuu vanustest imikutest kuni 13-aastaste lasteni ja leidnud, et toiduvalivus ei muutu märgatavalt aastate jooksul. Geneetika mängib olulist rolli, eriti vanuses 3–13 aastat.
Oluline on keskkond
Kuigi geenid mängivad suurt rolli, on ka lapse kasvukeskkond tähtis. Näiteks perega koos söömine ja toidud, mida kodus pakutakse, võivad aidata lapsi julgustada proovima uusi toite. Vanuses 7–13 hakkab suuremat rolli mängima ka sõprade ja koolikaaslaste mõju.
Uurimist juhtinud Zeynep Nas rõhutab, et kuigi toiduvalivus on seotud geenidega, ei tähenda see, et vanemad ei saaks midagi muuta. «Geenid ei ole saatus,» ütleb ta. Vanemad võiksid ja saavad jätkuvalt aidata lastel mitmekesist toitumist arendada.
Geenid ja maitse-eelistused
Varasemad uuringud on näidanud, et maitse-eelistusi mõjutavad aju reaktsioonid erinevatele maitsetele rohkem kui näiteks maitse- ja lõhnaretseptorid. See teadmine võib tulevikus aidata teadlastel arendada tervislikke toiduaineid, mis on inimeste jaoks maitsvamad, või isegi leida ravimeid, mis mõjutaksid toitumisharjumusi tervislikumaks.