1990ndatel levinud vahetustehingud ei ole kuhugi kadunud

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kui 1990ndatel olid korterite ja majade vahetustehingud veel tavalised, siis nüüdseks on saanud sellest marginaalne nähtus. Samas, kuna kinnisvara vahetamise soove tuleb endiselt ette, peab teadma mitmeid nüansse, mis sellega kaasnevad, selgitab ELUM Kinnisvara kutseline maakler Janely Buht.

«Eelkõige tuleb kinnisvara vahetamist tänapäeval ette maakohtades, aga ka pealinnas,» selgitab Buht. «Näiteks pakutakse maamaja linnakorteri vastu või vastupidi – tahetakse perele suuremat elamist ja ollakse nõus linnakorteri kaugemal asuva maamaja vastu vahetama. Kui ühe väärtus on teisest suurem, ollakse nõus vahe kompenseerima.»

Vahetuse eelistamisel on mitmeid põhjuseid. Näiteks ei taheta müügiga tegeleda ja vahetuskaup tundub justkui lihtsam. Samuti on põhjused finantsilised: ei ole uue kodu sissemakseraha või pank ei anna laenu. Reeglina on vahetuspakkumisi turul enam siis, kui majandusel läheb kehvemini.

«Kinnisvara vahetustehingut pakkudes võiks silmas pidada, et mõlemad objektid oleksid väärtuselt võrdsed. Kui ei ole, siis peab üks pool lisaks maksma ka kompensatsiooni,» selgitab Janely Buht. «Kui varal on hüpoteek peal, siis tuleb arvestada, et pank soovib laenujäägi kätte saada, mistõttu peab see raha olemas olema.»

Lisaks on oluline teada, et sarnaselt müügitehingutega kehtib ka vahetuse puhul maksuvabastus siis, kui korter või maja on olnud elukoht ning kahe aasta jooksul pole muud müügi- või vahetustehingut tehtud. Võimaliku maksukohustuse tekkimisel saadakse vara väärtus teada hindamise teel.

Janely Buhti sõnul on vahetuspakkumisi rohkem kui nendega lõpuks päriselt tehinguni jõutakse. Lõppude lõpuks ei pruugi huvilisi olla ning isegi, kui keegi tunneb su vara vastu huvi, on oht, et sulle tema poolt pakutav ei meeldi.

«Pigem soovitan ikkagi klassikalist müügiprotsessi, sest niisugusel juhul on võimalus jõuda eduka tehinguni oluliselt suurem,» lisab Buht.