HOIATUS ⟩ Neil kolmel kuul aastast tekitab loodus Eesti kodudes kõige rohkem kahju

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Vihmavee tõttu kannatada saanud parkett, tuuleiiliga lendu läinud katus, terrassile maandunud puu – need on vaid mõned näited, mille on põhjustanud ettearvamatud loodusjõud. Kuidas kaitsta oma vara, kui ilmateade annab tormihoiatuse?

Selle aasta esimese kaheksa kuuga esitati Swedbanki kindlustusele ligi 430 kahjuavaldust, mille põhjuseks on loodusnähtused.

Kalendrikuudest on aastate vältel panga kodukindlustuses registreeritud enim kahjuavaldusi jaanuaris, augustis ja oktoobris. Enamasti on suurem kahjuavalduste arv seotud mäslevate loodusjõududega, mis on räsinud inimeste kodu ja vara.

Mullu esitati ainuüksi oktoobrikuu jooksul Swedbankile 1070 kahjuavaldust ning hüvitisena maksis kindlustus selle ühe kuu jooksul toimunud kahjude katteks välja ligi 2 miljonit eurot. Ligi kolmandiku oktoobrikuu juhtude taga oli mullu oktoobri alguses möllanud suur sügistorm, mis jättis kümned tuhanded majapidamised ilma elektrita, murdis puid ja takistas liiklust.

«Ebatavalised ilmastikuolud muutuvad aasta-aastalt üha sagedasemaks ning tekitavad järjest ulatuslikemaid kahjustusi inimeste varale,» tõdeb Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

Loodusõnnetused toovad kaasa aina suuremad kahjusummad

Heitliku ilmastiku tekitatud kahjustused võivad koduomanikele maksma minna kümneid tuhandeid eurosid. Siin on vaid mõned näited viimase kolme aasta jooksul kogetud kahjudest.

«Aastal 2022 sai keeristormi käigus kahjustada pere elumaja, selle aknad ja uksed. Samuti hävisid abihoone katus ja konstruktsioonid. Majja pääsenud vesi rikkus nii siseviimistluse kui ka põranda ning peale selle sai kahjustada ka kodune vara. Nende kahjude kõrvaldamiseks hüvitas kindlustus üle 70 000 euro,» kirjeldab Liina Laks. Tugevatele tormituultele, vihma- ja rahesadudele lisaks põhjustavad ulatuslikke kahjustusi ka murduvad puud. Ühes eelmise aasta kindlustusjuhtumis kukkus suur kasepuu kõva tuule tõttu maja peale. Kahju sai maja ja veranda katus ning ülemine osa maja fassaadist. «Selle juhtumi kahjuhüvitis oli üle 36 600 euro,» lisab Laks.

Kindlustusekspert tõdeb, et loodusnähtustega seotud kindlustusjuhtumid on üha ettearvamatumad ning tihtipeale pole kahjusid ka parima tahtmise juures võimalik ennetada. Ühes selle aasta juhtumis hakkas tugeva vihmasaju tagajärjel kanalisatsioon tagurpidi tööle, mistõttu tungis vesi tualeti ja kraanikausside kaudu korterisse.

«Linna sadevee torustik oli samuti üle ujutatud ega toiminud. Vesi valgus tänavalt hoovi ning tungis läbi välisukse ja akende korterisse. Korteri kogu pind oli üle ujutatud 20–30 cm kõrguses veega, mis ulatus isegi pistikupesadeni. Kahjustada sai ka kodune vara,» selgitab Laks.

Mida teha, kui ilmajaam hoiatab, et maru on tulekul?

• Kui võimalik, siis püüa kahju ära hoida, sest ennetamine on tõhus kaitse! Võimalusel kinnita hoolikalt või vii koduhoovist ära kõik lahtised esemed, näiteks batuudid, aiamööbel, grill vms. Ära pargi oma autot puu alla, kust selle peale võivad kukkuda rasked oksad, mis võivad sõidukile kahju tekitada.
• Kontrolli, kas sinu kodukindlustusleping hõlmab ka ajutise elamispinna kaitset. On juhtumeid, mil erakorralised loodusnähtused on tekitanud kodule nii suurt kahju, et see on muutunud elamiskõlbmatuks. Perel on tulnud aga leida uus ajutine elupaik ajaks, mil nende oma kodu taastatakse. Näiteks Swedbanki kodukindlustus sisaldab alati ajutise elamispinna kaitset. See tähendab, et õnnetusjuhtumi korral on hüvitatud samaväärse elamispinna üürikulu kuni kodu taastamiseni, maksimaalselt 12 kuud.
• Vaata üle oma kindlustuslepingus olevad koduse vara ja vastutuskindlustuse kindlustussummad. Kas need on ikka piisavad, kui peaks juhtuma suurem õnnetus? Kui hoovis olev batuut lendab vastu naabermaja aknaklaasi, kõrvalhoonet või autot, vastutab kahju tekitamise eest batuudi omanik. Suuremate juhtumite korral võivad kahjud küündida tuhandetesse ning mõnikord isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse.