:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16408289t1h631e.jpg)
Päästeameti soovituslikus nädalavarus loetletud kaubad on inimeste kodudes ka Maxima müügistatistika alusel aina enam esindatud. Viimase nelja aasta ostustatistikast võib välja lugeda, et Eesti inimesed on ootamatuteks paremini valmistunud. Eksperdid soovitavad, kuidas hoida kodused varud värskena ja vältida raiskamist.
«Viimasel neljal aastal on Eesti inimesed pidanud kokku puutuma viie eritüüpi ettearvamatu olukorraga, mis on sundinud elukorraldust oluliselt muutma, aga mis on piiranud ka ligipääsu toidule ja veele. Seetõttu on oluline omada kodus hädaolukordadeks vajalikku toidu- ja veevaru,» ütleb Maxima müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa.
Käitumisteadlane ja psühholoog Andero Uusberg, kes oli ka üks valitsuse teadusnõukogu liikmetest eriolukorra ajal, leiab, et Eesti inimesed on viimaste kriiside kogemuste najal muutunud ratsionaalsemaks ootamatuteks olukordadeks valmistumisel.
«Inimese aeg ja keskendumisvõimalused on piiratud. Nii kaua, kui inimese psüühika jaoks on millegi saabumise tõenäosus kaduvväike, ei ole sinna optimaalne oma aega ja keskendumist investeerida. Riskide adekvaatne ennustamine on ka ebameeldiv, seetõttu on inimesed sageli veidi optimistlikumad, kui oleks põhjust. Samas, kui millestki on palju avalikkuses juttu, siis tunnetatud tõenäosus inimeste peades kasvab – see võib olla ka selle taga, miks Eesti inimesed on varasemast rohkem ootamatusteks valmis,» näeb Uusberg.
Kuigi koroonaviirusega seotud eriolukorra algul osteti palju kauasäilivat kaupa ning hügieenitarbeid, puudus laiem teadlikkus, mida osta, et pikaajaliselt iseseisvalt hakkama saada. «Varude kogumine ilma läbimõeldud plaanita võib viia raiskamiseni – näiteks riknevad toidud enne kasutamist või unustatakse veepudelite aegumine,» selgitab Terasmaa.
Kuidas aga luua terviklik varuplaan, mis hoiab varud värskena ja väldib raiskamist?
Esimene samm on hinnata oma koduse majapidamise vajadusi. Arvesta pere suurust, igaühe vajadusi (näiteks allergiad või toidutalumatused), samuti koduloomade vajadusi. Üldine soovitus on hoida vähemalt kahe nädala jagu toidu- ja veevaru, kuid paljud eksperdid soovitavad varuda rohkemgi.
Toiduainete osas on oluline keskenduda mittekergesti riknevatele toodetele. Nendeks on konservid (liha, kala, köögiviljad, supid), kuivained (riis, pasta, oad, läätsed, kaerahelbed), teraviljad ja jahutooted, energiarikkad suupisted (pähklid, kuivatatud puuviljad, seemned, müslibatoonid, küpsised, maiustused, mesi).
Samuti tuleb arvestada joogivee kogumisega – rusikareegel on vähemalt kolm kuni neli liitrit vett inimese kohta päevas, sellest kaks joomiseks ja kaks hügieenitegevusteks ja toiduvalmistamiseks.
Toitude riknemise ja äraviskamise vältimiseks on mõistlik kasutada rotatsioonisüsteemi. Rotatsioon tähendab, et uusimad toiduained tuleb asetada varude taha ja vanemad tooted tuuakse ettepoole, et need esimesena ära tarbitaks. Ka kauplustes ja ladudes kasutusel lihtne ja loogiline paigutus aitab hoida varusid värskena ja vähendab raiskamist.
Rotatsioonisüsteemi rakendamiseks oma kodus tuleb varusid näiteks kord kuus või kvartalis üle vaadata, kontrollida varude seisukorda, märkida üles aegumiskuupäevad ja tarbida kõige varem aeguvad tooted esimesena.
Tarbitud toodete asemele tuleb leida asendustoode. Nii püsivad varud ajakohased ja perele piisavad.
Kasutada tuleks korralikke säilituskarpe, purke, et kuivained püsiksid värsketena ega puutuks kokku niiskusega.
Joogivee säilitamine on samuti oluline osa toidu varumisest. Poest ostetud veepudelid on praktiline lahendus, kuid ka need vajavad rotatsiooni, sest pudeliveel on tavaliselt parim enne kuupäev. Kontrolli ka veepudelite kuupäevi regulaarselt ja tarbi või kasuta vanemad pudelid esimesena.
Üks võimalus on vältida varude aegumist ja raiskamist koostades toitumiskava, kus arvestate ka varutoitudega. Selle rakendamiseks võiks võtta igal nädalal või kuul menüüsse mõni toiduaine varudest ja asendada see uuega. Näiteks võib kasutada konserveeritud köögivilju suppide valmistamisel ja kuivtooteid nagu pasta ja riis argipäevatoitudeks.
Kasulik oleks õppida, kuidas kasutada minimaalse energiakuluga toiduvalmistamise meetodeid – heaks lahenduseks on omada kergelt kuivatatud või külmkuivatatud toitusid, mis vajavad valmimiseks vaid kuuma vett. Nii olete paremini ette valmistatud olukordadeks, kus elektri- või gaasivarustus on piiratud.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)