:format(webp)/nginx/o/2024/10/11/16410526t1hffcc.jpg)
Maaklerid, üürileandjad, haldusfirmad, kinnisvarajuristid ja teised üürituru osapooled keskenduvad sageli ainult ühele osale üüriprotsessist. Üks korraldab näitamisi, teine käib iga kuu üüri järel, kolmas tegeleb juriidiliste probleemide või millegi hoopis neljandaga.
«Tegelikult tuleb üürimise käigus tekkinud mured lahendada tervikuna, võttes arvesse kogu protsessi algusest lõpuni. Selleks on vaja oma kogemusest pidevalt õppida ja kohaneda turu muutustega,» selgitab turvalise üürimise platvormi Rendin tegevjuht Alain Aun.
Aun jätkab oma mõtte avamist, et kogu probleemi tuleks käsitleda tervikuna. «Inimestel on sageli ekslik arvamus, et üürileandja-üürniku suhte kindlustamiseks piisab sellest, kui üks asi õigesti teha. Hea näide sellest on üürileping. Paljud usuvad, et leping kaitseb neid, kui midagi viltu läheb,» ütleb Aun.
«See pole iseenesest vale – üürileping on oluline osa tervikust, mis tagab üürimisel osapoolte turvalisuse. Siiski on turvalise ja muretu üürikogemuse tagamine sellest veidi keerulisem. Üürimisel on palju erinevaid etappe, kus osapooled eksida võivad,» lisab ta.
Auni sõnul peab süsteemi toimimiseks olema läbimõeldud ja korrektselt ellu viidud iga üürimisega seotud samm. Teisisõnu, üürilepingu kõrval tuleb luubi alla võtta ka üürniku taustakontroll, eluruumi üleandmise akt, makseprotsess ja palju muud.
«Võtame taas näiteks üürilepingu. Kui midagi juhtub, siis on lepingus lihtsalt kirjas, millistes tingimustes pooled omavahel kokku leppisid. See ei ütle midagi võimalike kahjude või üüripinna seisukorra kohta üürilepingu sõlmimisel ega anna reaalseid juhiseid probleemide lahendamiseks,» selgitab Aun.
Auni hinnangul on eluruumi üleandmise akti tegemata jätmine üks suurimaid vigu, mis üürimisel tehakse. «Praktikas näeme alatasa ka seda, et üleandmise akt on küll tehtud, kuid täidetud väga puuduliku infoga (ilma piltide ja kirjeldusteta) või kasutades maakleri tehtud reklaampilte. Üürileandjad loodavad tihti enda mälule ning arvavad, et nad mäletavad hiljem täpselt, milline oli üüripinna seisukord üürniku sissekolimisel. Tegelikult see nii ei ole,» lisab ta.
«Meie õigustiimi laual oli hiljuti sarnane juhtum, kus üürileandja leidis pärast lepingu lõpetamist üüripinnalt puudusi ning nõudis üürnikult nende eest hüvitist. Üleandmise ja lõpetamise akti pilte võrreldes nägime, et tegelikult olid kahjustused seal juba enne üürniku sissekolimist ning üürileandja nõue on alusetu,» kirjeldab ta.
«Just seetõttu on äärmiselt oluline, et üüripinna seisukord sisse ja välja kolimise hetkel oleks dokumenteeritud võimalikult detailselt. Vastasel juhul on praktiliselt võimatu selgeks teha, kas puudused tekkisid üürniku tegevuse tagajärjel või mitte ning kes nende eest vastutab. Niimoodi võib üürnik sattuda alusetu süüdistamise küüsi või üürileandja jääda ilma kahju hüvitamisest,» rõhutab Aun.
«Meie platvormiga on täna liitunud juba kümneid tuhandeid üürileandjaid ja üürnikke. See võimaldab meil kiiresti kohaneda keeruliste üürituru probleemidega ning õppida neid lahendama. Ja seda pidevalt läbi aja,» ütleb Aun. Ta toob välja, et nii Venemaa sissetungist Ukrainasse vallandunud põgenikekriis kui ka COVID-pandeemia olid head näited sellest, kuidas nende kiire kohanemisvõime ja riskijuhtimine aitas platvormi kasutajaid.
«2022. aastal pärast sõja algust soovisid paljud üürileandjad Ukraina põgenikele peavarju pakkuda. Olukord turul oli aga väga ebaselge. Keegi ei teadnud, milline on nende inimeste õiguslik staatus, milliseid formaalsusi on vaja täita, et nad saaksid üüripinnal elada jne. Iga üürileandja pidi need asjad endale ise selgeks tegema,» kirjeldab ta.
«Meie meeskond õppis selle ühe korra ära ning nõustas nende teadmiste põhjal ka kõiki meie üürileandjaid. Lisaks saime aidata ka Ukraina üürnikke ja selgitada, mida nad peavad edasi tegema, milliseid dokumente hankima, kuhu selleks pöörduda jne,» räägib Aun.
Aun lisab, et kuigi eelmine oli äärmuslik näide, siis saavad nad tegelikult sarnaseid väikseid õppetunde iga nädal, kui mitte lausa iga päev. «Sellest annab märku inimeste üürikäitumine, mida nad otsivad, milliseid küsimusi nad meile esitavad ja mis on nende suurimad murekohad. Me jagame seda teavet oma üürileandjatega ja anname neile nõu üürituru muutustega kohanemiseks,» täpsustab Aun.
Samuti toob Aun välja, et õppimine on olnud äärmiselt kasulik ka lepingutüüpide vaatest. «Rendin tuli turule kaks päeva pärast seda, kui seoses koroonapandeemiaga kuulutati riigis välja eriolukord. Sel ajal nägime, kuidas tähtajalisi lepinguid sooviti enne tähtaja lõppu üles öelda ning tahtjate seas oli nii üürileandjaid kui ka üürnikke. Seepärast tegime otsuse meie pakutavad üürilepingud ümber muuta. Saime aru, et tähtajatu üürileping võimaldab muutlikele olukordadele kiiremini reageerida,» selgitab ta.
Üüriekspert märgib, et üürileandjad alahindavad sageli väikeste nüansside tähtsust ning eeldavad, et neil nagunii üürimisel probleeme ei teki. «Näiteks võib paljudele üleandmise akti koostamine või üürniku tausta kontrollimine tunduda esialgu tüütu ja ebavajalik. Näeme ka seda, kuidas üürileandjad pigistavad silma kinni, kui saavad meie taustakontrolli kaudu teada, et kandidaadil on maksehäired,» ütleb Aun.
«Sel juhul vormistatakse leping näiteks väljaspool meie keskkonda ning küsitakse oma turvatunde suurendamiseks huviliselt kahe või kolme kuu summas tagatisraha. Paljudel juhtudel lõppevad sellised üürisuhted üürileandja jaoks suure rahalise kaotusega, mida oleks saanud kerge vaevaga ära hoida,» kirjeldab Aun.
Auni sõnul aitavad põhjalik üleandmise akt, korralik üürileping ja üürniku taustakontroll vältida juba väga paljusid probleeme.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)