OMANIKE KESKLIIT ⟩ Tallinna poliitikute sõnapidamatus toob talvel omanike ebavõrdse kohtlemise

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Omanike Keskliit vaatab hämminguga kommunaalpoliitikute sõnapidamatust Tallinnas. Kui linnavõimu koalitsioonileping lubab kindlas kõneviisis, et kinnistuomanikud vabastatakse linna kõnniteede talvisest hooldusest, siis talve hakul on kevadised lubadused sulanud kui lumi ja linnajuhid otsivad vabandusi, miks seda teha ei saa, kuni selleni, et kõigi kõnniteede hoolduse ülevõtmist polevatki lubatud.

Kui Tallinnas on üle 1000 kilomeetrit kõnni- ja rattateid, siis leida lisaraha vaid ca 50 täiendava kilomeetri hooldamiseks on lati alt läbi jooksmine, mida valijad jäävad mäletama.

Füüsilise sunnitöö kohustuse panek tehnikaajastul omanikele on ajast ja arust. Kõnniteede sellise hoolduskorraldusega ei ole rahul ei linnaelanikud ega -juhid. Ilmaolude muutlikkus ei luba eraomanikel oma elu planeerida ja kodust pikemalt lahkuda, füüsiline töö või teenuse palkamine käib paljudel eakatel kinnistuomanikel üle jõu, tiheda lumesaju korral ei saaks omanik töölegi minna. Selline koormis on oluline sekkumine isiku eraellu ning vabadusse seda ise kujundada.

Linnade ja Valdade Liidu 2022. aastal läbiviidud küsitluse kohaselt omavalitsustest ca 65% korraldab ise oma territooriumil avalikult kasutatavate kõnniteede hooldust. Seda kummalisem on, et Eesti suuremad ja jõukamad omavalitsused Tallinn ja Tartu ei suuda või ei taha oma vara korrashoidu ise korraldada.

Omanike Keskliidu esimehe Andry Krassi sõnul eksisteerib Tallinnas olukord, kus ehitusseadus ja heakorraeeskiri panevad kõnniteede talvise hoolduse üheselt kinnistuomanikele, samas omavalitsus on suurel osal kinnistuomanikelt selle kohustuse ära võtnud, kuna hooldab üle poole oma kõnniteedest ise. Sellega on loodud omanike ebavõrdse kohtlemise olukord, kus osa kohustatud omanikke ei pea oma õigusaktidega pandud kohustust täitma ja säästavad sellega aega ning vahendeid.

Põhiseaduse kohaselt peab isikuid kohtlema seaduse ees võrdselt ning kõnniteede hoolduse 100% ülevõtmine ei ole seetõttu pelgalt omavalitsusjuhtide kaalutlusotsus. Mööname, et seda võib teha linnaosade kaupa ja mitme aasta jooksul, kuid siht peab olema selge ja sõna tuleb pidada. Raha ei tule tõesti seinast, kuid kõnniteede hoolduseks vajaminevad summad saaksid perspektiivis laekuda kasvava maamaksu arvelt.