Kuidas mõjutab kofeiini tarbimine meie vaimset tervist?

Foto: Shutterstock

Oktoobris tähistatakse nii rahvusvahelist kohvipäeva kui ka ülemaailmset vaimse tervise päeva. Viimastel aastatel on teadlased üha rohkem uurinud, kuidas mõjutab kofeiini tarbimine meie heaolu. Kuigi lõplike järeldusi ei saa veel teha, viitavad mitmesugused uuringud sellele, et mõõdukal kohvi tarbimimisel võib olla mitmeid positiivseid mõjusid nii meie füüsilisele- kui vaimsele tervisele.

Kuidas mõjutab kofeiin meie keha?

Kehas toimuvad pidevalt eluks vajalikud protsessid, nagu südametöö, vereringlus ja une-ärkveloleku tsüklid. Paljusid neist protsessidest mõjutab adenosiin – kemikaal, mis tekib meie kehas loomulikul viisil ja mille ülesandeks on muuta meid päeva lõpuks väsinuks. See on kehas naturaalselt toodetud aine, mis põhjustab erinevates elundites aktiivsuse vähenemist.

Kofeiini tarbides liigub see kiiresti meie vereringesse, kuid adenosiin ei lase kofeiinil aju retseptoritega ühenduda. Just seetõttu paneb kofeiin meid tundma erksana. Lisaks suurendab see ka dopamiini- ja adrenaliinitaset, mis ühtlasi tugevdab inimese tähelepanu ja mõjutab positiivselt meie heaolutunnet, aidates ühtlasi ennetada depressioonisümptomite teket (Jacobson, 2024).

On tähendatud, et kofeiini tarbimine võib samuti parandada aju verevarustust ja stimuleerida kognitiivseid funktsioone. Kuna aju vajab palju energiat, aitab kofeiin seda energiataset hoida. Enim on selle mõju märgata pikemaajaliste ülesannete sooritamisel.

Lisaks on tähendatud, et kofeiin on kasulik vananevale ajule. Nii kofeiini kui teisi tugevamaid sünteetilisi kofeiinilaadseid molekule on kliiniliselt uuritud ning need on osutunud kasulikuks neurodegeneratiivsete haigustega inimestele, sealhulgas Alzheimeri või dementsusega patsientidele. Uuringud on näidanud, et regulaarne kofeiini tarbimine võib vähendada Alzheimeri tõve riski kuni 60%.

Võimalikud kõrvalmõjud

Kuigi kohv on seotud paljude positiivsete tervisemõjudega, tuleb arvestada ka riskidega. Ülemäärane kofeiini tarbimine võib põhjustada ärevust, unehäireid ja peavalu. Inimesed reageerivad kofeiinile erinevalt. Osadel metaboliseerub kofeiin kiiremini kui teistel, mis tähendab, et mõned inimesed on vastuvõtlikumad selle mõjule. Näiteks võib kofeiin migreenihoogude käes kannatavatele inimestele peavalusid tekitada.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) soovitab tervetel inimestel tarbida mitte rohkem kui 400 mg kofeiini päevas ja mitte rohkem kui 200 mg ühes joogis. Oluline on meeles pidada, et erinevad kohvijoogid sisaldavad erinevas koguses kofeiini (EFSA, 2024).

Kofeiini mõõdukus ja teadlik tarbimine

Kohv on üks suuremaid kofeiiniallikaid enamiku inimeste toidulaual, seetõttu on teadlastel jätkuv huvi seda valdkonda uurida. Teadlased on tänaseks teinud kindlaks, et mõõdukas kohvi tarbimine aitab maandada südamehaigustega seonduvaid riske, aitab ennetada mitmete vähivormide teket ning on kasulik 2. tüübi diabeedi korral. Kohv on seotud ka soolestiku mikroobide tervisliku kooslusega, osaliselt tänu bioaktiivsetele polüfenoolidele ja alkaloididele, millest üks on kofeiin.

Kuigi kofeiinil võib olla tervisele positiivne mõju, on oluline meeles pidada, et iga inimese keha ja tervis on erinevad. Kui teil on küsimusi oma vaimse- või füüsilise tervise kohta, peaks alati konsulteerima oma perearsti või tervishoiuspetsialistiga.