NÄDALA RESTORAN ⟩ Keldripirukatest sündis musterkohvik

Nagu vanaema köögist: prae­kartulid ja kukeseenekaste. Foto: Britt Rosen

Ukas on kohvik, kus pagarid, kokad ja kondiitrid ei koonerda pirukate, suppide, praadide ega kookide lopsakusega. Ka maitse viib keele alla.

Ukas… Imelik nimi korralikule kohvikule. Tegelikult ei ole imelik, kui teada, et söögikoht asub Sakus. Ja Ukas ongi tagurpidi Saku. Vaat nii.

Alguses oli kodumaja kelder sealsamas Sakus, kus kaks õde küpsetasid neli aastat pirukaid, keetsid lõunasuppe ja andsid selle kõik ühte kohalikku kohvikusse müüa. Siis aga mõtlesid, et võiks ju ise söögituba pidada. Nii ilmuski Saku vanasse trükikotta pagarikoda ja kohvik Ukas.

Meid oodati, on esimene mõte sinna tööpäeva hämarduval õhtul sisse astudes. Kuna olime laua telefonitsi broneerinud, igaks juhuks, ootas meid juba laual veekarahvin, klaasid, veiklev küünal. Kodune tunne, skandinaavialik õdusus hygge stiilis, oli teine mõte. Lastel oleks aga lausa põnev, sest kohviku ühte nurka on neile ehitatud korralik mängumaja, kus lustimist jätkuks kauemaks.