«Kinnisvaraturul on tehingute arv madalseisus, seda just uusarenduste puhul, kus arvud on eriti väikesed. Näiteks juuli ja augustikuine uusarenduste müük oli kaks korda väiksemad võrreldes kahe aasta taguse ajaga. Müüjad on praegu valmis allahindluseid tegema ning on näha, et ostjad julgevad allahindlust ka küsida,» ütles Rebane.
Kui 2022. aastal toimus augusti lõpuga maa-ameti andmetel Tallinnas 1265 esmamüügi korteritehingut, siis tänavu augusti lõpu seisuga on see arv pea poole väiksem – kõigest 679.
Rebase hinnangul on märkimisväärse – 20 protsendise – allahindluse lootmine siiski pigem ebarealistlik, kuid kindlasti tasub uurida, mis võimalused on küsitavas hinnas alla tulla. Ta märkis, et turul on toimunud tunnetuslikult 10–15 protsendine hinnalangus võrreldes kahe aasta taguse ajaga, kuid tehingute statistikas see ei kajastu, sest ühest küljest kajastuvad tehingud statistikas viitega ning teisest küljest kaubeldakse praegu peamiselt kvaliteetse kinnisvaraga.
Ta nentis, et hinnaalanduse küsimine sõltub konkreetset objektist ning eelkõige sellest, kuidas objekt turuga suhestub.
«Uusarenduste puhul tasub kindlasti vaadata, kui kaua konkreetne arendus on müügis olnud, kui palju kortereid on müüdud, kas pakkumise hinnad on muutunud ning kas selles piirkonnas on veel sarnaseid objekte müügil. Kui selline esmane turu-uuring ütleb, et konkreetset objekti on juba kaua müüdud, sarnast kinnisvara on palju ja hinda varem korrigeeritud pole, siis tasub julgemalt alla küsida. Samas kui pakkumisele on tulnud ainult üks väga eksklusiivne maja erilises asukohas, siis suure tõenäosusega hinnaalandust ei tehta,» tõdes Rebane.