TEEME SELGEKS ⟩ Kelle kohustuseks on kindlustada üürikodu?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kui oled üürikodu omanik või üürnik, tekib paratamatult küsimus, kas kindlustamise eest peab hoolitsema ainult kinnisvaraomanik või tuleks ka üürnikul vastutada?

Küllap on kõik kuulnud tuttavatelt või meediast lugusid üürnikest, kes pole üürikodu kunagi koristanud, hullematel juhtudel on ka rõdul lõket teinud, lubanud lemmikloomal ühte tuba kempsuna kasutada või on korter lausa segamini pekstud. On ka juhtumeid, kus üürnik on jätnud vannivee jooksma ning seetõttu kahjustada saanud ka alumise naabri korter. Mis aga juhtub siis, kui korteris käivad vargad ning viivad kaasa tehnika ning veel mõned väärisesemed?

«Parimaks kaitseks on kombinatsioon üürileandja ja üürniku sõlmitud kindlustuslepingutest ehk kindlustama peaksid mõlemad osapooled, kummalgi erinev vastutus ning kindlustuse vajadus,» rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Vara kaitsmine on omaniku kohustus

Kindlustaja sõnul saab omanik kindlustada kinnisvara, samuti kodu siseviimistluse, sisseehitatud köögimööbli, vannitoamööbli, vaibad, kodutehnika ja muud esemed, mida korteris kasutatakse.

«Lisaks on omanikul võimalik end kaitsta ka üüritulu kaotuse eest. Selle kindlustuskaitse kasutamise vajadus tuleb päevakorda suuremate kahjude puhul, mis segavad igapäevast elu sedavõrd, et üürnik ei saa remondiperioodil üüripinnal elada ning seetõttu ka üüri tasuda. Sellised olukorrad võivad juhtuda näiteks vannitoa või köögi ulatuslike kahjude puhul,» selgitas Gilden.

Enne elamispinna üürile andmist tuleb omanikul oma plaanist teavitada ka kindlustusandjat. Kuigi riskid on üüripinnal mõnevõrra teistsugused kui oma kasutuses oleva kinnisvara puhul, ei tasu kindlustaja sõnul siiski karta kindlustusmakse olulist kasvu. Kui kindlustuslepingus aga ei ole märgitud, et korterit kasutatakse üüripinnana ja kaitse hõlmab ka tahtlikult tekitatud kahjusid, võib kindlustusfirma keelduda kahju hüvitamisest juhul, kui üürnik on kahju tekitanud. Pahatahtlikud üürnikud on Gildeni sõnul kustutanud aknalaual suitsukoni, mille tagajärjel on pinnale sulanud auk, lõhkunud mööblit või ei ole terve üüriperioodi kordagi koristanud, mistõttu enam pelgalt puhastusvahendist ei piisa.

«Õnneks suhtub siiski suurem osa üürnikest ka üüritavasse elupinda nagu oma kodusse ning pigem lahendame üürikodude puhul samasuguseid probleeme nagu iga teisegi kodu puhul. Levinumad on kindlasti veekahjud, mille on põhjustanud lahti unustatud veekraan või lekkima hakanud pesumasina ühendus. Kahjudes on süüdi ka tulekahjud, mis saavad alguse nii küünalde valveta jätmisest kui ka hooletust suitsetamisest. Levinud on ka varakahjud, nagu mööbli või kodutehnika purunemine, samuti teevad palju pahandust koju tunginud vargad, kes ei lahku iial tühjade kätega,» loetles Gilden üürikorteritega seotud kahjusid.

Üürnikul tuleb kindlustada isiklik vara

Kuigi korteri kindlustamine ei ole otseselt üürniku kohustus, on tema huvides kindlustada siiski korteris asuvad isiklikud asjad – mööbel, tehnika ja muu, mis kolides korterisse jõuab. Nimelt ei ole üürniku isiklikud esemed omaniku kindlustusega kaitstud. Näiteks katab tulekahju või varguse puhul omaniku kindlustus korteri taastamise, kuid üürniku isiklikku vara mitte.

«Seoses vara väärtuse hindamisega paneme nii omanikele kui ka üürnikele südamele mitte oma vara väärtust alahinnata. Kahjude hüvitamisel põrkume päris tihti olukorraga, kus inimene on mõelnud üksnes suurematele esemetele, nagu televiisorid ja külmkapid, kuid unustatakse riided, köögitarbed, raamatud jne. Tulekahju korral on kõik need vaja asendada ja iga väikese eseme maksumus kokku annab lõpuks üsna suure numbri, mis rahakotist raha välja viib. Eraldi tähelepanu vajavad kindlasti kunstiteosed, antiikesemed, haruldased kogud või vääriskivid,» andis Gilden nõu oma vara väärtuse hindamiseks.

Lisaks isikliku vara kindlustamisele oleks üürnikul tark omada ka vastutuskindlustust. Sellega kindlustab üürnik end kahjude vastu, mis tema tegevusest tulenevalt võivad teisele korterile või naabritele tekkida. Näiteks lahti unustatud kraan, mis tekitab veekahju naabrite laele ja rikub ka kallihinnalise mööbli.

Kokkuvõttes peaks üürikodu kindlustamine olema mõlema poole huvi, sest vaid nii on mõlemad kaitstud ja üürisuhe kulgeb rahulikumalt ning ootamatud juhtumid ei too kaasa suuri lisakulutusi.

Meelespea üürileandjale

• Teavita kindlustusandjat üürimisest.
• Kaitse end üüritulu kaotuse lisakindlustusega.
• Arvesta loomuliku kulumisega: igapäevane kulumine on normaalne ja ei kuulu kindlustuskaitse alla.

Meelespea üürnikule

• Kaitse oma isiklikku vara ning kindlusta tehnika, mööbel ja muu vara eraldi.
• Võta vastutuskindlustus, mis kaitseb ootamatute õnnetuste eest, näiteks veeuputus või tulekahju, mis rikuvad nii korterit kui ka naaberkortereid.
• Hinda oma vara väärtust täpselt. Arvesta ka väiksemate esemetega, nagu riided, köögitarbed ja raamatud.