/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/29/16450803t1ha0dc.jpg)
Uue uuringu kohaselt vähendavad südame- ja kopsuhaigustega seotud kahjulikud gaasid inimese eluiga peaaegu kahe aasta võrra.
TIKSUV POMM ⟩ Meilgi levinud seadeldis tapab Euroopas igal aastal 40 000 inimest (1)
Paljudes majapidamistes ja eriti vanemates kodudes tehakse süüa gaasipliidil, mis võib rikkuda toaõhu kvaliteeti ja olla koguni tervisele kahjulik. Gaasipliidil kokates satuvad sissehingamise teel organismi lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid ja formaldehüüd. Peale selle, et need on kantserogeensed, suurendavad need ka astma tekkimise riski ja alandavad vererõhku. Gaasipliidiga kodudes võib siseõhk olla isegi rohkem saastunud kui näiteks linnas, sest gaasid paiskuvad tuppa isegi siis, kui pliit ei tööta.
Äsja avaldatud uuringu kohaselt tapavad gaasipliitide gaasid igal aastal 40 000 eurooplast, vahendab The Guardian.
Gaasipliitidest eraldub lämmastikdioksiidi ja peenosakesi – neidsamu saasteaineid, mida võib liikluses kohata. Need ärritavad kopse ning suurendavad südamehaiguste ja vähi riski. Gaasipliidi kahjulike mõjude suhtes on kõige haavatavamad eakad ja lapsed.
«Probleem on palju ulatuslikum, kui arvatakse,» ütleb teadlane Juana María Delgado-Saborit, kes juhib Hispaania Jaume I ülikooli keskkonnatervise uurimislaboratooriumit.
Gaasipliidid on tänavu põhjustanud 36 031 surmajuhtumit Euroopa Liidus ja 3928 surmajuhtumit Suurbritannias, kirjutab Yle.
«Juba 1978. aastal oli selge, et lämmastikdioksiidi kontsentratsioon gaasipliitides on mitu korda suurem kui elektripliitides, kuid nüüd teame nende põhjustatud surmajuhtumite arvu,» ütleb Delgado-Saborit. Teadlased on ühel meelel, et võimalusel peaksid inimesed elektripliiti kasutama.
Iga kolmas majapidamine ELis kasutab toiduvalmistamiseks gaasi. Gaasipliidid on Euroopas kõige levinumad Suurbritannias, Itaalias, Hollandis, Rumeenias ja Ungaris.
Aruanne, mida toetas Euroopa Kliimafond, tugineb eelmise aasta uuringule, mille käigus mõõdeti kodude õhukvaliteeti, et selgitada välja, kui palju suurendab gaasiga toiduvalmistamine siseruumide õhusaastet. See võimaldas teadlastel välja töötada siseruumide ja välisõhu saaste suhtarvud gaasiga toiduvalmistamise korral ning kaardistada siseruumide kokkupuute lämmastikdioksiidiga.