Vargad tassivad suvilad talvel tühjaks: üks pikanäpumees viis tükk tüki haaval minema ahjukivid

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Septembri seisuga on käesoleval aastal käinud pätid suvekodudes pea sama palju kui eelmisel aastal 12 kuuga ja eriti satuvad need pättide huviorbiiti just sügisel ja talvel, kui suvilad on jäetud omapäi uut hooaega ootama.

«Suvilas on üldjuhul vargal palju rohkem aega tegutseda kui eramus või korteris,» möönab G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala. «Just seetõttu on oluline, et seal oleks töökorras valvesüsteem ja kõik väärtuslik silme eest ära pandud.»

Metsas olev suvila ei jää pättidele märkamatuks

Ekslikult arvatakse, et kui suvila asub n-ö paksu metsa sees, siis keegi seda üles ei leia ja valvesüsteemi vaja ei lähe. Pärjala lükkab selle eelarvamuse ümber: «Varas leiab üles ka kõige eraldatuma suvekodu, kuhu viib vaid kitsas konarlik metsatee ja miinuseks on sel puhul veel naabrivalve puudumine ning pätid saavad nii tegutseda seal mitu nädalat või lausa kuud.»

Kuidas päti elu raskemaks teha?

Põhjus, miks sügisel vargused suvilates sagenevad, on selles, et varas saab seal segamatult tegutseda. Pärjala meenutab üht markantset juhtumit, kuidas pererahva suur projekt tükk tüki haaval minema veeti.

«Plaan oli ehitada korralik tellistest ahi ja ühel suvel see valmis saigi. Kevadel avastati, et keegi oli selle kivi kivi haaval ära viinud,» viitab ta sellele, et ühe päeva töö see arvatavasti ei olnud. Kuna sääraste varguste puhul pole teada, millal täpselt majas sees käidi, siis on uurijatel keeruline ka süüdlasi leida.

Kuid mida teha selleks, et sinu suvekodu ei ahvatleks mustade mõtetega möödujaid?

1. Korralik valgustus. Mida nähtavam pätt möödaminejatele ja naabritele on, seda raskem on tal tegutseda. Paigalda hoovi liikumisanduritega valgustid ja võimalusel ka mõned (näiteks päikesepatareiga) valgustid, mis põlevad kogu öö.

2. Kõik väärtuslik kinnisesse ruumi. Pane kinnisesse ruumi kõik, mis vargas vähegi huvi võib tekitada. Pererahva jaoks väärtusetu võib varga jaoks olla tõeline saak. Näiteks maja seinale toetuv redel võib olla hea abivahend, et pääseda teisele korrusele, plekist kastmisveetünn aga vanametall.

3. Naabrivalve. Üha enam ostetakse suvila, et see ümber ehitada aasta läbi elamiseks sobivaks majaks. Ja nii tekib suvilarajoonidesse aina rohkem elanikke, kes viibivad seal sagedamini kui vaid suvepuhkust nautivad linnainimesed. Palu kohapealseid naabreid, et nad aeg-ajalt sinu suvekodule silma peale viskaksid.

4. Kaamera. Kaamera küll posti otsast alla pätti püüdma ei tule, kuid on preventatiivne lisaturvameede. Kui vargal on kaks sarnast objekti, kuid ühel on turvakaamera ja teisel mitte, valib ta suure tõenäosusega teise.

5. Koduvalve. Naabrivalve, valgustid, kaamera jms on hea lisaturvakiht, kuid kõige efektiivsem on siiski koduvalvesüsteem.

Aga kui elekter ja internet ära lähevad?

Sügis ja talv on teadagi tormine periood ja on igati õigustatud küsimus, et mis saab, kui suvilas tunde või päevi elekter puudub – kas valvesüsteemist on siis tolku?

Pärjala sõnutsi on nende valvesüsteem selliste olukordade vastu kaitstud. Süsteemi keskseade töötab vooluvõrgust ja toimib aku pealt kuni 10 tundi. Samuti ei pea muretsema internetiühenduse katkemise pärast. Süsteem on varustatud SIM-kaardiga ja häireteated jõuavad äppi ja G4Si juhtimiskeskusesse igal juhul.

Näita, et suvila pole kogu aeg tühi

Võimalusel käi iga kuu kord-kaks suvilas, et möödujatele tunduks, nagu elutegevus käiks. Talvel lükka aeg-ajalt lund või palu kasvõi naabril hoovis ringi käia, et oleksid näha jalajäljed. Hoone, mis tundub nädalaid või kuid tühjana seisvat, satub suurema tõenäosusega pättide huviorbiiti kui suvila, kus aeg-ajalt auto aia ees seisab või keegi aias toimetab.