EKSPERIMENT ⟩ Pimetest kraaniveega tõi üllatavad tulemused

Tallinna Vee läbiviidud joogivee pimetest Baltikumi ja Põhjamaade suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day. Foto: Tallinna Vesi

Tallinna Vee tehtus joogivee pimetest Baltikumi ja Põhjamaade suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day näitas ootamatuid tulemusi: peaaegu kolmandik sadadest osalejatest ei suutnud eristada kraani- ja pudelivett.

Testi käigus sai üle 630 osaleja kolme päeva jooksul proovile panna oma maitsemeele, et tuvastada kraanivee ja pudelivee erinevusi. 68,7 protsenti vastanutest suutsid kraanivee ära tunda. Need, kes kraanivee ära tabasid, kirjeldasid seda kui värskemat, mineraaliderohkemat ja plasti maitseta vett, mis janu paremini kustutab.

Pimetesti eesmärk oli juhtida tähelepanu tõsiasjale, et suur osa maailmas müüdavast pudeliveest on tegelikult kraanivesi, mida inimesed ostavad kõrge hinna eest, suurendades sellega tarbetult pudeldamisest tulenevat ressursside raiskamist. Kuigi Euroopas müüdakse pudeliveena peamiselt allika- või mineraalvett, näitavad Euromonitor Internationali andmed, et maailmas tervikuna on ligi 60 protsenti müüdavast pudeliveest tavaline kraanivesi.

Tallinna Vee keskkonnateenuste juht Maris Pever rõhutab, et kraanivee peamised eelised on selle soodne hind, kvaliteet ja keskkonnasõbralikkus. Kui pudelivee hind koos pandiga on Eestis umbes 1,08 eurot liitri kohta, siis Tallinna kraanivee hind tavatarbijale on täna 2,24 eurot kuupmeetri kohta, mis sisuliselt tähendab, et 2,24 euro eest saab kraaniveega täita tuhat joogipudelit.

Lisaks on pudelivee tootmine märkimisväärse keskkonnajalajäljega. Väljaande Natural Society andmetel kulub ühe 0,5-liitrise plastpudeli valmistamiseks sama palju energiat kui 1000 liitri kraanivee tootmiseks. Toidu tootmist uuriv mittetulundusühing Food Print on leidnud, et ühe plastpudeli valmistamiseks kulub umbes 5,3 liitrit vett, mis teeb pudelivee tootmise äärmiselt raiskavaks. Kraanivee eeliseks on ka see, et ühe liitri kraanivee tootmine tekitab 173 grammi vähem CO2 võrreldes sama koguse pudelivee tootmisega.

Ligi 90 protsenti pudelivee hinnast on seotud plastpudeli tootmise, transpordi ja reklaamimisega, mitte vee kvaliteediga. «Iga kord, kui ostate pudelivett, maksate peamiselt pudeli tootmise ja transpordi eest,» lisas Pever. Seetõttu on joogivee tarbimine otse kraanist või korduvkasutatavatest pudelitest üks tõhusamaid viise oma igapäevase keskkonnamõju vähendamiseks.

Hoolimata nendest faktidest kasvab pudelivee turg endiselt. Eelmisel aastal koguti Eestis taarana kokku üle 300 miljoni veepudeli. «Mõelge, kui palju ressursse kulub sellises koguses pudelite tootmiseks ja ringlusesse võtmiseks. Kraanivesi on oluliselt rahakoti- ja keskkonnasõbralikum valik,» rõhutas Pever.