KAS KA SINA? ⟩ Tormihoiatuse korral käitub suur osa rahvas just nii

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sellel suvel tabas Tartut üleujutus, mis tekitas suurel hulgal varakahjusid. Sama torm tegi veelgi suuremat laastamistööd Lätis. Täna ja järgnevatel päevadel on oodata tormituuli ning võimalikku rahet ja lund. Kindlustusfirma Balcia uuris, milliseid ettevaatusabinõusid inimesed üldse peale tormihoiatust ette võtavad. 

Selgus, et ligi pooled loodavad üksnes kindlustusele, üle poole läheb autot turvalisemasse kohta ümber parkima.

«Meie küsitlusele vastanutest märkis kokku 46 protsenti, et nemad loodavad suure tormi eel eelkõige kindlustusele. See on muidugi väga positiivne, et ligi pooltel on kindlustus olemas. Samas tuleks ikkagi ka ise teha kõik endast oleneva, et võimalikke kahjusid vältida,» selgitas Balcia kodukindlustuse tootejuht Jelizaveta Drižiruk.

Balcia uuris küsitlusega, et mida siis inimesed teevad, kui ilmateade annab teada lähenevast ekstreemsest ilmast. Selgus, et eelkõige muretsetakse oma auto heaolu pärast. Kokku ligi 54 protsenti vastanutest märkis, et lähevad autot turvalisemasse kohta ümber parkima.

«See on iseenesest ka loogiline, sest auto on ju mobiilne ja see on kõige lihtsam asi, mida oma vara kaitsmiseks teha saab. Samuti on viimaste aastate tormid näidanud, et kukkuvad oksad, puud, kõva rahe või üleujutused võivad autodele suurt kahju tekitada. Parkides sõiduki puude alt kaugemale, parkimismajja, silla alla või mujale turvalisemasse kohta, saab neid kahjusid hõlpsasti vältida,» lausus Drižiruk.

Küsitluses vastas lisaks ligi 40 protsenti, et tormi lähenedes vaatavad nad oma koduse vara ja aia üle, et seal olevaid esemeid kaitsta.

«Kindlasti võiks kontrollida, et rõdul ega aias poleks asju, mis võivad tuulega kergelt õhku tõusta. Näiteks batuudid on esemed, mis võivad kiiresti tuule alla võtta ja aias ringi lennates hoonet, naabri kasvuhoonet või kasvõi autot lõhkuda ning ise katki minna,» selgitas Drižiruk. Ta lisas, et mõnikord tekivad kahjud ka siis, kui otseselt midagi väga paljut pole tormi mõjul isegi katki läinud.

Ligi 23 protsenti Eesti inimestest vastas küsitluses, et nemad valmistuvad tormiks ette juba varakult, kuna hooldavad pidevalt oma puid ning väldivad sellega puude ning oksade murdumist. 12 protsenti vastanutest väitis, et nemad ei tee üldse mingeid ettevalmistusi, kuna nad lihtsalt ei usu, et nende vara võiks ekstreemsetes ilmaoludes kahjustada saada.

Eestis hoiatab äärmuslikest ilmastikuoludest ette Keskkonnaagentuur, mille lehe ilmateenistus.ee eraldi osas on ka hoiatuste sektsioon. Hoiatused jagunevad kategooriatesse – kollane, oranž ja punane. Punase kategooria hoiatus on kõige kõrgema ohu tasemega, millega võivad kaasneda suured kahjustused ja on oht elule ja tervisele.