MAANDA RISKE ⟩ Kodude tuleohutusreeglid karmistuvad ja trahvid kahekordistuvad

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Hiljutised ja peatsed muudatused õigusaktides karmistavad oluliselt tuleohutuse nõudeid nii kortermajadele kui eramutele ning lubavad Päästeametil teha kohapeal senisest poole suuremaid trahve, selgitab Viking Security tuleohutuse juht Jaan Aia.

Viking Security tuleohutuse valdkonna juhi Jaan Aia sõnul on tulekahjud ja tulesurmad Eestis vaatamata aastatepikkusele teavitustööle endiselt tõsine oht ja probleem.

«Tänavu on teisel poolaastal olnud eluruumide põlenguid tervelt 15% rohkem kui samal perioodil mullu. Ühelt poolt tuleb kindlasti jätkata rahva harimist, aga samuti muudetakse ka kohustuslikke nõudeid tuleohtliku materjali hoidmisele, et riske juba eos maandada,» selgitas Aia.

Viking Security ekspert tõi välja neli suuremat muutust õigusaktides, mis on kas juba jõustunud või peagi jõustumas ning mõjutavad sisuliselt iga majapidamist.

Süttivaid materjale ei tohi niisama vedelema jätta

Vastava siseministri määruse muudatusega 1. juulist sellel aastal on keelatud mistahes süttivat materjali hoida lisaks senigi keelatud evakuatsiooniteele ja elektrijaotlale ka:

• hoone tehnosüsteemi ruumis,
• tehnosüsteemide sõlmpunktis, sealhulgas konkreetsemalt
• ventilatsiooniruumis,
• nõrkvooluruumis,
• serveriruumis,
• veemõõdusõlmes.

See muudatus puudutab eranditult kõiki hooneid, sh kortermaju ja eramuid.

Kütust tohib hoida ainult eraldi väikestes kanistrites

Sama määrusega muutus rangemaks ka tuleohtliku vedeliku, näiteks bensiini ja diisli, aga ka lahustite, õlide jms hoiustamine. Vähemalt kolme korteriga kortermajas võib tuleohtlikku vedelikku ladustada ainult järgmistel tingimustel:

• maksimaalselt viis liitrit korteri kohta,
• maksimaalselt viieliitristes mahutites,
• hajutatult: eraldi keldriboksides või ühiskasutuses garaaži eri osades,
• kindlasti mitte ühiskasutatavates ruumides.
• Prügikast ega puuriit ei tohi enam olla seina ääres

Muutunud õigusnormide kohaselt on põlevmaterjaliks, millele kehtivad rangemad nõuded, ka igasugune sädemest süttida võiv prügi. Uue ja rangema korra kohaselt tuleb igasugust põlevmaterjali hoiustada hoone seinast eemal. Seega paljud majapidamised peavad muutma oma harjumust laduda puuriit vastu seina või lükata prügikast majaseina äärde.

Ohutu kaugus seinast on vaikimisi neli meetrit. Vähemalt kolme korteriga maja prügikasti puhul on see eranditeta reegel. Muudel juhtudel, näiteks puuriida puhul, lubab määrus inimestel ka tõendada, et tegelikult on ohutu kaugus väiksem, aga sel juhul jääb trahvioht siiski õhku. Seega kindlam on teha maja ümbrus nelja meetri ulatuses kõigest süttivast tühjaks.

Trahvid kahekordistuvad

Tuleohutuse seaduse uus redaktsioon on Riigikogu poolt vastu võetud ja jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Sellega kasvab trahv, mida Päästeamet saab tuleohutusnõuete täitmist kontrollides kohapeal määrata, seniselt 40 eurolt 80 eurole.

Samuti kahekordistuvad seoses trahviühiku suurenemisega trahvid, mida on tuleohutusnõuete rikkumise eest võimalik määrata pikemas menetluses: eraisikule 2400 eurot, juriidilisele isikule 25 600 eurot.

Jaan Aia lisas, et ühes asjas muutusid nõuded 1. juulist ka leebemaks – enam ei ole määrusega reguleeritud, kuidas võib maja lähedal autosid parkida.

«Uus reegel on üldisem: tuleb lihtsalt tagada, et vajadusel pääseks päästetehnika kõigi sisse- ja väljapääsude juurde. Eesti tuleohutusnõuded ongi üsna tervemõistuslikud ja üle ei ole reguleeritud midagi. Kuna aastas hukkub Eestis tulekahjudes kahjuks endiselt kümneid inimesi, tasub nii ametlikesse normidesse kui tuleohutussüsteemidesse ja -koolitustesse tõsiselt suhtuda,» soovitas Viking Security asjatundja.