ETTEVAATUST ⟩ 3 salakavalat tuleohtu, mida nii elektriga kui ahju küttes vältida

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Külmemad ilmad ja alanud küttehooaeg tähendab paraku, et hüppeliselt on kasvanud iga kodu tuleoht – seda ka siis, kui ei köeta elava tule, vaid elektriga. 

Viking Security tuleohutuse valdkonna juhi Jaan Aia sõnul on tuleohutuse hoiakute ja teadmistega eestlaste seas kahetine olukord: baastõdesid teatakse pigem hästi, aga nii mõnigi potentsiaalselt eluohtlik viga on samal ajal murettekitavalt levinud.

«Näiteks sellest, et kui majal on korsten, siis seda peab laskma igal aastal pühkida, saadakse aina paremini aru. Samuti on elektriküttega kodudest enamjaolt ära kadunud elektriradiaatorid ja puhurid, mis on pigem tuleohtlikud küttekehad. Aga nii-öelda järgmise taseme tuletarkused on paraku keerulisemad, sest puudutavad vähem ilmselgeid ohukohti ning lähevad seega kahjuks kergemini meelest,» selgitas asjatundja.

Aia tõi välja kaks salakavalat tuleohtu, mis varitsevad elektriga küttes, ja ka ühe ahikütte puhul ähvardava vähem teadvustatud ohu.

Juhtmed toas olgu «igavad»

Igal seadmel ja materjalil saabub ükskord n-ö eluea lõpp. Nii võib aastaid seina äärt mööda jooksnud kodumasina toitejuhe või ka tavaline pikendusjuhe ootamatult põhjustada tulekahju. Juhe peab olema «igav» – mistahes vähegi kahtlust tekitav omadus viitab, et on aeg juhe välja vahetada. Konkreetselt tuleks silmas pidada:

• Kas juhtmed muutuvad kasutades kuumaks?
• Kas juhtmete kate on pragudega?
• Kas juhe on jäänud ukse vahele või mööblijala alla – eriti, kui sellest on jäänud jälg?
• Kui mõne küsimuse vastus on jah, siis vaheta see juhe välja.
• Elektrisüsteemi nähtavad osad – kui on vähimgi kõhklus, kutsu elektrik!

Kui juhtme saab ja peab kahtluse korral ise välja vahetama, siis elektrisüsteemi osade puhul seda kindlasti teha ei tohi ning kutsuda tuleb spetsialist. Ühemõttelised ohumärgid on:

• lüliti korpuses on vigastus, nt pragu (iseäranis ohtlik niiskes ruumis);
• lüliti või pistikupesa kasvõi natuke loksub;
• pistikupesa juures on sein tumedam (kiirgab ohtlikult soojust);
• harukarpi ühendatud juhtmed liiguvad või loksuvad;
• harukarp ise ei ole fikseeritult kinni.

Küll aga tuleks ise silmas pidada ja korda hoida, et elektrikilbi kapp oleks tolmust ja prügist puhas ning seda ei kasutataks ka millegi hoiustamiseks.

Kas täiesti korras ahjuga saab maja põlema kütta? Jah!

Nii-öelda esimene ring ahju ohutult kütmise tarkusi on Eestis üldiselt hästi teada: ahjul peavad vähimadki praod olema professionaali poolt parandatud, korsten peab olema pühitud, ahi tuhast puhastatud, ahjuesine tühi ning ahi pideva järelevalve all.

Küll aga teeb enamik eestimaalasi ahju – sealjuures ka saunaahju – küttes tegelikult eluohtliku vea. Nimelt köetakse suure entusiasmiga liiga palju korraga. Vastavalt ahju tüübile ja mahule on igas ahjus turvaline korraga ära kütta ainult kindel hulk puid, näiteks üks ahjutäis. Aga kuna soojuse levik ruumis võtab aega, köetakse sageli ohutu maht rutakalt ja mitmekordselt üle.

Tulemuseks on see, et ühenduslõõrid ning korsten muutuvad liiga kuumaks. Kuumus võib aga kergesti süüdata seinamaterjale. See on iseäranis ohtlik, sest selline tulekahju saab nähtavaks alles siis, kui tuli on juba suure hulga materjali endasse haaranud, samuti on seda märksa keerulisem kustutada.

Jaan Aia lisas veel, et sadade tuhandete eestimaalaste eluasemete, paneelmajade ja ka muude vanemate korterelamute puhul võib tuleoht ähvardada ka siis, kui näiliselt on kõik korras ja igas korteris järgitakse ohutusreegleid.

«Juhtmestiku tööde ohutusnõuded olid aastakümneid tagasi lihtsalt niivõrd lahjemad. Näiteks ühendati otse kokku vask- ja alumiiniumjuhtmeid, mis on selge tuleoht. Samuti pole vanad elektrisüsteemid tegelikult ette nähtud tänapäevaste võimsate kodumasinate ja elektroonikaseadmete vooluga varustamiseks ning ähvardab pidev ülepinge. Põhimõte võiks olla lihtne: kui elad rohkem kui 20 aastat vanas majas, mille elektrisüsteem on endiselt selline, nagu ehitati, siis telli vastavatelt spetsialistidelt majale elektriaudit ning lase ohukohad korda teha,» soovitas asjatundja.