Uuring kinnitab: inimesed pelgavad koduvahetust

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

YIT Eesti värske uuringu kohaselt loodavad ligi 40 protsenti eestimaalastest kinnisvara ostes, et uus elupind jääb neid terveks eluks teenima. Kõigest iga kümnes vastanu pidas mõistlikuks kodu vahetamist vähemalt kord kümne aasta jooksul.

YIT müügiesindaja sõnul peegeldavad need tulemused paljude inimeste seas levinud eksiarvamust, et koduvahetus on midagi väga keerulist.

«Oma kodu ostmine on kahtlemata emotsionaalselt väga suur otsus. Kuid näeme, et inimesed suhtuvad sellesse otsusesse aasta-aastalt järjest pragmaatilisemalt. Kui 2022. aastal leidis iga teine inimene, et kodu tuleks osta kogu eluks, siis täna leiab palju rohkem inimesi, et vajaduste muutudes või pidevalt häirivatest probleemidest vabanemiseks tasub kaaluda senise kodu vahetamist uue vastu,» sõnas YIT Eesti elamuarenduse müügijuht Eva-Liisa Tamm.

Vajadused ja võimalused muutuvad

Tamme sõnul näitab YIT klientide ostukäitumine, et koduvahetus kerkib päevakorrale väga kindlates eluetappides.

«Nooremas eas on rahalised vahendid sageli piiratumad, mistõttu pole võimalik soetada kohe kõikidele tänastele ja tulevastele vajadustele vastavat kodu. Lasteta noored alustavad üldjuhul oma teekonda kahetoalise korteriga, mille asemele hangitakse pere loomise järel uus avaram elupind. Kuigi pere kasvades jõutakse ühel hetkel neljatoalise või veel suurema kodu ostuni, siis seegi pole paljude koduomanike jaoks viimane investeering – kui võsukesed ühel hetkel pesast välja lendavad, ei ole vanematel enam mõistlik kahekesi nii suurt ja kulukat pinda ülal pidada ning hangitakse jälle väiksem kodu,» loetleb Eva-Liisa Tamm kõige levinumaid koduostu etappe.

YIT esindaja sõnul hoogustab kodu vahetama ka suurel hulgal uue kinnisvara lisandumine turule, mis on tõstnud inimeste arusaamist kodu kvaliteedistandarditest. See võimalus loob soodsa pinnase elukohavahetuseks ennekõike suuremates linnades, kus arendajad kõige aktiivsemalt uusi kodusid püstitavad. YIT uuringus osalenud tallinlastest ja harjumaalastest 29-30 protsenti arvas, et kodu tuleks osta kogu eluks. Väljaspool Tallinna, Tartut ja Harjumaad väiksemates külades ja alevites leiab tervelt 57 protsenti inimestest, et nemad ei mõtle kodu ostes, et kunagi selle maha müüksid.

«Külastades linnainimesena pidevalt sõpru, kelle kodu on täis loomulikku valgust tänu maast laeni akendele, kelle seintel ei ripu koledad radiaatorid ja jalgu soojendab mõnus vesipõrandaküte, kelle avatud planeeringuga köök-elutuba võimaldab ka söögi valmistamise aega koos veeta, kellel on suurtes korterites mitu tualetti, ilusad avarad rõdud ja arvukalt muid mugavusi, mis on enamikus tänastes uusarendustes juba taskukohaseks standardiks kujunenud, siis tekib paratamatult küsimus, miks peaks leppima madalama elukvaliteediga,» selgitas YIT müügijuht.

Koduostjad põgenevad vana maja probleemide eest

Tema sõnul räägivad paljud YIT arendustega tutvuvad ostuhuvilised, et neid kannustavad kodu vahetama probleemid, millest nad oma olemasolevas kodus kuidagi vabaks ei saa.

«Küsisime ka oma uuringus osalenud inimestelt, millised mured on kas juba sundinud või sunniksid neid kaaluma tõsiselt koduvahetust. Number üks põhjus, mis inimeste rahulolu oma koduga tõsiselt mõjutab, on kõrged ülalpidamiskulud. Tervelt 42 protsenti inimestest ütles, et nad vahetaksid või on vahetanud sellel põhjusel kodu. Ja see on väga mõistlik mõte – uued kodud on ehitatud kvaliteetsemalt ja nende tehnosüsteemid tagavad väga madalad kommunaalkulud,» selgitas Eva-Liisa Tamm.

Tema sõnul tõstab vanade majade ülalpidamiskulusid sageli ka remondifond, mida majade pidevaks parandamiseks piisavalt priskena hoida tuleb. Kui aga võetakse käsile terve maja renoveerimine, siis peavad paljud elanikud hakkama mõtlema, kas mitmekordistunud remondifondiga kommunaalid jäävad siiski palju alla võimaliku uue korteri laenumaksetele.

40 protsenti YIT uuringus osalenutest ütles, et neid sunniks või on sundinud oma kodunt põgenema halb ehituskvaliteet. Kolmandik vastajatest leidis, et nende jaoks oleks ületamatuks probleemiks ebameeldivad naabrid. Sama suur hulk vastajaid mainis koduvahetust kaaluma paneva murena piirkonda, kus kodu asub.

Pangad soodustavad kolimist uude korterisse

Eva-Liisa Tamm tõdes, et koduostjad pelgavad sageli koduvahetuse korralduslikku poolt – arvatakse, et kui eelmisel kodul on kehtiv pangalaen, siis selle müümine ja uue laenu võtmine võib osutuda keeruliseks. Tegelikult pakub enamik panku täna koduvahetuslaenu, mis võimaldab osta uue kodu välja veel enne, kui eelmine laenuga soetatud kodu müüdud on. Tema sõnul on koduvahetuslaenu võtmine eriti lihtne uusarendustesse kodu ostvatel klientidel.

«Üldjuhul tuleb kuni vana kodu müümiseni ja eelmise laenu tagastamiseni maksta nii uue eluaseme laenu kui olemasoleva kodulaenu intresse. Uusarendusse kodu soetamisel pääseb ostja enamasti sellest suurest rahalisest kohustusest – korteriostu leping sõlmitakse tihti vaat et aasta enne kodu valmimist, aga laenumakseid hakkab ostja maksma aga alles siis, kui ostetav kodu on valminud ja võtmed käes,» selgitab Eva-Liisa Tamm.

Ka pakkimine ja kolimine on tänapäeval muutunud äärmiselt lihtsaks. «Inimesed saavad palgata kolimisfirma mitte ainult raskeid kaste soovitud korrusele tassima, vaid ka oma suurt elamist kastidesse pakkima. Enamasti eelistavad inimesed siiski ise oma asju pakkida, sest see pakub neile võimaluse oma elu korrastada ja kõigest ebavajalikust vabaneda,» sõnab ta.