Üks ruumi omadus, mis parandab oluliselt laste õpitulemusi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti õpilased veedavad aastast vähemalt 175 päeva ehk 35 nädalat koolis ja suurema osa päevast viibivad õppeasutuste siseruumides. Seda fakti arvestades on mõistlik hinnata, kuidas need ruumid, nende valgustingimused ja ventilatsioon noori inimesi mõjutavad.

Uuringud näitavad üha selgemalt, et loomulikul valgusel on suur ja positiivne mõju inimese vaimsetele võimetele ja saavutustele. Üks Suurbritannias läbi viidud ulatuslik uuring, mis analüüsis kolme aasta jooksul 3766 õpilase õpitulemusi 27 koolis ja 153 klassis, leidis, et õpperuumi omadused võivad ühe õppeaasta jooksul põhjustada õpilaste edusammudes kuni 16 protsendi suuruse erinevuse. Kõigist ruumi disainielementidest avaldas kõige suuremat mõju päevavalgus. Teine uuring näitas, et päevavalguse lisamine õpperuumidesse kiirendas õpilaste arengut matemaatikas 20 protsenti ja lugemises 26 protsenti.

Enamik Eesti koole asub hoonetes, mis on ehitatud vähemalt 35 aastat tagasi ja vaid osa lasteaedade, koolide ning kõrgkoolide hoonetest on ehitatud sel sajandil. «Kuigi õppeasutusi uuendatakse järk-järgult, on muudatused keskendunud peamiselt energiatõhususele ja kosmeetilistele parandustele. Need on kahtlemata vajalikud, kuid tihti ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas parandada samal ajal ka päevavalguse pääsemist hoonetesse ja tõsta õhukvaliteeti,» rääkis VELUXi Eesti müügijuht Toomas Aavisto.

Hea tänapäevase valguslahendusega näitena toob Aavisto välja Mustamäe riigigümnaasiumi:

Kuigi Eestis ei ole läbi viidud uuringuid, mis analüüsiksid päevavalguse mõju õpilaste edasijõudmisele, viitavad välismaised andmed sellele, et päevavalgus mõju sellele on positiivne. «See annab põhjust arvata, et ka meil tasuks kaaluda, kuidas kasutada peamise valgusallikana päevavalgust, seda eriti uute õppeasutuste projekteerimisel ja ehitamisel ning olemasolevate hoonete renoveerimisel,» sõnas Aavisto. «On selge, et Eesti kliimas ei saa me aasta pimedamal ajal hakkama ilma kunstliku valgustuseta, kuid loomulikku valgust kasutatakse selgelt liiga vähe.»

Päevavalguse suurema kasutamise tagamine on arhitektidele keeruline ülesanne, sest lahendamist vajavad küsimused, nagu see, kuidas tagada võrdselt head tingimused nii akende lähedal kui ka ruumi tagumises nurgas istuvatele õpilastele või kuidas vähendada valguse kontrasti, kui päikesekiired on liiga intensiivsed. «Moodsad lahendused on siiski olemas. Uutes hoonetes saab seda tagada akende hoolikalt planeeritud paigutusega, näiteks põhjapoolsete akende kaudu, mis pakuvad hajutatud valgust aasta ringi,» tõi Aavisto välja. «Renoveeritavates hoonetes saab probleeme lahendada akende varjestamise, sobiva klaasi kasutamise või katuseakende ja valgustunnelite rajamisega.»

Positiivsed muutused toimuvad tasapisi ja mitmed õppeasutused on saanud omale uue maja, kus on tähelepanu pööratud ka päevavalguse võimalikult suurele kasutusele. «Heade näidetena võib nimetada Tallinnas asuvaid Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiume, aga ka paljusid teisi Eestis valminud kooli- ja lasteaiahooneid, nagu Sillamäe Vanalinna kool.»