TALVISED TULEKAHJUD ⟩ 5 peamist põhjust ja kuidas neid ennetada

Pilt on illuistreeriv. Foto: Shutterstock

Talveperioodil puhkevate tulekahjude tagajärjed on tihti väga suure mõjuga, olgugi, et need põlengud on sageli ennetatavad. Päästeameti statistika andmetel toimus möödunud aastal kodudes 435 tulekahju, mis on aasta varasemaga võrreldes 52 põlengut vähem. Peamiste põhjuste mõistmine ning õigeaegne tegutsemine aitab vähendada tulekahju puhkemise riski.

Tulekahjude tekkepõhjuseid on erinevaid, kuid järgnevalt on välja toodud viis peamist põhjust ning soovitused, kuidas neid ära hoida. Nende võimalike tuleohtude teadvustamise ja ettevaatusabinõude kasutamisega saame nii me ise kui meie naabrid nautida turvalisemat ja soojemat talveperioodi.

Kütteseadmed

Kütteseadmed nagu elektriradiaatorid, soojuspumbad, puupliidid ja kaminad annavad meile talvel sooja ning mida külmemad on ilmad, seda aktiivsemat kasutust need küttekehad saavad. Kuid nende vale kasutamine või hooldamata jätmine võib põhjustada tulekahjusid. Tagamaks ohutut kütteseadmete kasutamist, tuleb neid regulaarselt hooldada, hoida eemal süttivatest materjalidest ja kasutada vastavalt tootja juhistele. Nii nagu ahjude ja kaminatega kodudes on korstnapühkija külaskäik kord aastas vajalik, tuleks ka teised küttekehad vähemalt kord aastas lasta hooldustehnikul üle vaadata.

Toiduvalmistamine

Külmal ajal veedetakse rohkem aega kodus ja valmistatakse sagedamini süüa, mis suurendab köögis tuleohtu. Järelevalveta toiduvalmistamine, rasvapõlengud ja köögiseadmete valesti kasutamine on tavapärasemad põlengute põhjused. Tulekahjude vältimiseks köögis ei tohiks toiduvalmistamise ajal jätta töötavaid seadmeid järelvalveta ning süttivad esemed tuleb hoida pliidist eemal. Köögis võiks olemas olla väike tulekustuti või tulekustutustekk.

Elektriprobleemid

Talvekuudel suureneb erinevate vooluvõrku ühendatavate seadmete kasutamine. Kodusele vooluvõrgule lisavad koormust nii jõulutuled kui täiendavad kütteseadmeid. Ohtlikuks võivad osutuda ka akud, rikked pikendusjuhtmetes ja vanad elektriseadmed, näiteks külmkapid või pesumasinad, mille osad on eluea tõttu kulunud. Kõik see võib põhjustada elektririkkeid ja tulekahjusid. Elektrisüsteemide regulaarne kontroll ja hooldus ning vooluvõrgu ülekoormamise vältimine, aitavad vähendada riski.

Suitsetamine

Siseruumides suitsetamine, eriti põleva sigaretiga uinumine, on üks suurimaid traagiliste tagajärgedega tulekahjude tekkepõhjuseid talveperioodil. Näiteks 2024. aasta esimesel kolmel kuul hukkus hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes 13 inimest. Eriti suurt ohtu kujutab endast suitsetamine voodis või diivanil, kuna magama jäämine põleva sigaretiga võib kiiresti süüdata ümbritseva ja põhjustada ulatusliku tulekahju. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. Kõiki neid surmadega lõppenud tulekahjusid oleks saanud vältida suitsetamisest loobumisega, aga kui päeva pealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks nikotiinipatjade või kuumutatava tubaka seadmete puhul ei toimu põlemist.

Küünlad

Küünlad lisavad talvel kodudele sooja ja pidulikku hõngu. Siiski võivad järelevalveta küünlad ja nende paigutamine tuleohtlike materjalide lähedusse põhjustada tulekahjusid. Riski vähendamiseks ärge jätke küünlaid põlema järelevalveta, hoidke neid eemal kardinatest ja muudest tuleohtlikest esemetest ning laste käeulatusest. Tänapäeval on juba kaubanduses ka väga palju erinevaid ja tõetruu välimusega ohutuid LED-küünalde alternatiive.