Liigne agarus on ogarus! Korteri remontimisel seatakse teiste elud ohtu

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Iga kuu registreeritakse keskmiselt 17 kahjujuhtumit kortermajades, sest maja elanikud on omal algatusel ja ühistuga kooskõlastamata ehitanud kaminaid, maha võtnud kandvaid seinu ja ümber ehitanud torusüsteeme, mistõttu on kannatanud kogu elumaja, selgub ERGO kindlustuse andmetest.

Ehkki kodukindlustus on jõudnud massidesse ja tänaseks on kindlustatud juba ligi 70 protsenti Eesti elumajadest ja korteritest, on endiselt veel liiga vähe kindlustatud ühisvara ehk majakarpe. Ligi 25 000 Eesti korteriühistust on end praeguseks kindlustanud vaid pooled. Samal ajal kasvab igal aastal just korteriühistu varakindlustuse kahjujuhtumite arv.

Eesti üks suurim kindlustusettevõte ERGO registreerib iga kuu keskmiselt 17 korteriühistu varakindlustusjuhtumit, keskmise kahju suurus ulatub 2250 euroni. Mullusega võrreldes on aga kahjud järjest tõsisemad ja kahjusummad hüppeliselt kasvanud, sest veel eelmisel aastal olid need keskmiselt 1370 eurot.

Üks suurim oht kortermajades on nn elanike omalooming korterite remontimisel, mis kahjustab kogu maja. «Näiteks meenub olukord, kus korteriomanik paigaldas oma korterisse puuküttega kamina ja ühendas selle ventilatsiooniga ehk kokkuvõttes põletas maha pool maja, kuna ventilatsioonišahtid ei ole mõeldud kuumade gaaside juhtimiseks,» rääkis ERGO ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko. Selles juhtumis hävines lõviosa kortermaja katusest ja kogu maja sai tulekustutusvee tõttu kahjustada. Seepärast ei saanud paljud elanikud oma korterites päris pikka aega elada. Kahjud küündisid sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Samuti on sagedased juhtumid, kus elanikud võtavad maha korteri kandvaid seinu ja parandavad oskamatult tehnosüsteeme ühistuga kooskõlastamata ning seeläbi tekitatakse kahju kogu majale. «Näiteks võib kortermaja elanik arvata, et radiaatori või toru vahetamine on lihtne tegevus. Samas peavad kõik süsteemi osad omavahel sobima. Samuti tuleb kõiki hoone konstruktsioonide muudatusi enne uurida, kuna majad on tervikud ja omast tarkusest midagi eemaldada või lisada ei tohi,» rääkis Makienko. Talle meenub juhtum, kus korteriomanik ehitas korrusmajja uhke ahju, kuid ta ei arvestanud sellega, et hoone puidust kandekonstruktsioon ei pea ahju raskusele vastu ja hakkab liigse raskuse tõttu all vajuma. Õnneks suudeti suurem kahju ära hoida. Kõige mustema stsenaariumi järgi oleks võinud toimuda kortermajas varing või oleks ahju kasutamine toonud kaasa heitgaaside pääsemise eluruumidesse, kuna vajumisel tekivad küttekehale praod.

Oluline on siinkohal rõhutada, et kodukindlustusest selliste õnnetuste puhul abi ei ole, sest majakarbile see ei laiene. Kogu maja mõjutavate kahjude likvideerimiseks on vaja ühistutel teha eraldi varakindlustus. Majakarpi saab kindlustada ühistu kui juriidiline isik, millele kuuluvad kõik ühisomandis maja osad veetorudest katuseni.

Lisaks elanike tekitatud probleemidele on korteriühistute kahjud sagedamini seotud torusüsteemide lekete ja äikesekahjudega, näiteks saavad pikse tõttu kahjustada liftide elektroonilised süsteemid või fonolukud. Samuti tuleb ette olukordi, kus vandaalid on sodinud kortermaja seina või lõhkunud ukse. «Veekahju juhtumitest meenub lõhkenud püstak, mis ujutas üle kolm alumist korrust ja tõi kaasa ligi 27 000-eurose kahju, umbe läinud kanalisatsioonitoru tekitas 20 300 euro eest kahjusid,» tõi Makienko näiteid. Kuid on ette tulnud ka juhtumeid, kus toruleke on kahjustanud kümmet või enamat korterit ning kahjusummad on ulatunud sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Korteriühistu varakindlustus sisaldab kaitseid tulekahju, torustiku lekete või purunemise, tormi, üleujutuse, vandalismi, varguse, klaaside purunemise ja elektririkete vastu. Lisaks varakindlustusele on korteriühistu sõlmida ka vastutuskindlustus, mis on abiks olukordades, kus näiteks tormiga maja küljest lahti rebitud fassaadiplaat paiskub kõnniteele ja vigastab tee äärde pargitud autosid või veel hullem – inimesi.