:format(webp)/nginx/o/2024/12/06/16527734t1h0ad9.jpg)
Öine temperatuur on langemas püsivalt alla nulli. Lisaks härmatisele ning punastele põskedele toob see kahjuks kaasa ka kolm sageli märkamatut nii tule-, vee- kui jääohtu, mille ennetamiseks annab nõu Viking Security tuleohutuse spetsialist Tarmo Väli.
Enam kui kümneaastase päästeametis töötamise kogemusega Viking Security spetsialisti Tarmo Väli sõnul on põhimõtteline vahe, kas temperatuur langeb näiteks kolmelt soojakraadilt üheni või ühelt soojakraadilt ühe külmakraadini.
«Jäätumispunkt ehk temperatuuri alla nulli langemine toob kaasa nii uued füüsikalised ohud kui ka talvise külmatunde muutumise eriti lõikavaks, mis kahjuks soosib mõtlematut käitumist. Ohte tuleks teada ja riske teadlikult maandada,» rõhutas asjatundja ning tõi välja kolm konkreetset soovitust.
Loomulik reaktsioon öökülmadele ja veel enam ööpäevaringsetele miinuskraadidele on rohkem kütta. Ahjukütte puhul kiputakse ahju korduvalt laeni täis laduma, samuti tehakse näiteks keskküttele lisaks pikemalt tuld ka kaminates.
Aga valdav enamik inimesi ei tea, et igal küttekoldel on ette nähtud maksimaalne ohutu hulk puid, mida seal võib korraga ära kütta. See enamasti ei ole rohkem kui üks koldetäis. Selle piiri ületamisel muutuvad kolde ja korstna kivid juba ohtlikult kuumaks ning võivad süüdata ka seinamaterjale. Võib puhkeda esialgu märkamatu ja seda ohtlikum tulekahju.
Veelgi teravam on see oht siis, kui korsten on jäänud enne kütteperioodi puhastamata. Näiteks saunakorstnad kipuvad jääma kahe silma vahele oluliselt sagedamini kui eluruumide omad. Talve esimese pakase vastu kiiresti väga kuumaks köetud saun võib niimoodi aga muutuda eluohtlikuks.
Piisab mõnest ööpäevast järjepidevatest miinuskraadidest, et väiksemad veekogud näiliselt kõva jääkihiga kattuks. Selline esmane jääkate on aga petlik ja väga ohtlik – kuigi pealesadanud lume all visuaalselt eristamatu paksust ja inimest kandvast jääst, ei kanna see isegi paarikümnekilost last.
Samal ajal on värske jää midagi uut ja lastele põnevat. Seda enam tuleb jälgida, et lapsed külmakraadide saabudes omapäi tiikide ja muude veekogude äärde uitama ei satuks.
Talve hakul tasub kõigil meelde tuletada elementaarsed võtted, mida kasutada, kui peaksid ise läbi jää vajuma või kui näed läbi jää vajunud inimest. Need võtab hästi kokku näiteks päästeameti vastav video.
Lisaks tasub meelde jätta, et nähes hättasattunut ja helistades 112, tuleks ise appi minnes hüüda ja äratada ka teiste lähedalviibijate tähelepanu. Kõige parem, kui lähedal juhtub olema politseipatrull või objektil viibiv või patrulliv turvatöötaja – kutsu appi väljaõppinud professionaalid, kes oskavad olukorda lahendada nii, et keegi ei satu ise ebavajalikku ohtu.
Miinuskraadidega käib paratamatult kaasas ka veetorude jäätumise risk. Eriti vanemates kortermajades ning eramutes tasub üle kontrollida, kas torude isolatsioon on terve ja täielik. Külmunud veetorude lõhkemine on enamasti kodukindlustuse juhtum ja kahju saab hüvitatud. Küll aga võib hüvitis olla väiksem, kui selgub, et hoone omanikud pole ise käitunud mõistlikult hoolikalt, et kahju ära hoida.
Kui toru peaks siiski külmuma, ära mingil juhul hakka seda ise käepäraste vahenditega üles sulatama. Igal talvel puhkeb Eestis oskamatust torudesulatusest tulekahjusid. Kui toru peaks tõesti jäässe minema, kutsu appi vastavad spetsialistid.
Tarmo Väli lisas veel, et külmakraadid ning sellega enamasti kaasnevad lumi ja jää muudavad kogu argise logistika keerulisemaks, mistõttu tuleks varuda kõigiks tegevusteks rohkem aega, et vältida ohtlikku kiirustamist.
«Ajasurve on see, mis toob kaasa saatuslikke unustamisi ja vigu. Tuleb võtta aega, et selgitada ohtusid lastele. Kiirustades kipuvad lukust lahti jääma väravad ja uksed, mis suurendab varguste riski. Liigne kiirus liikluses tekitab õnnetusi. Talvel võiks kogu elutempo olla veidi rahulikum – nii on pimedal ajal vähem stressi ning elu ka igas mõttes turvalisem,» soovitas Väli.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)