LUGEJA KÜSIB ⟩ Kuidas mõjutab sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga mind kui energiatarbijat?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti koos teiste Balti riikidega ühendab end 2025. aasta alguses Venemaa elektrivõrgust lahti. See on oluline samm nii energiajulgeoleku tagamiseks kui Euroopa elektrivõrku integreerumiseks.

Protsessi teostamist ja sujuvust tagab Eestis süsteemihaldur Elering, kes vastutab nii elektrisüsteemi haldamise kui ka Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise ettevalmistuste eest.

Selleks, et kogu protsessi elektritarbimise vaatest selgitada, on Elering kokku kogunud põhilised küsimused, mis tarbijatel on tekkinud ja aitame neile vastata.

Mis on desünkroniseerimine ja miks seda tehakse?

Desünkroniseerimine tähendab Eesti elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist, millele järgneb liitumine Mandri-Euroopa elektrivõrgu ja vastava sagedusalaga. Koos Eestiga ühendavad end Venemaa võrgust lahti ka Läti ja Leedu.

Muudatuse eesmärk on tagada energeetiline sõltumatus ning suurendada meie elektrisüsteemi kindlust ja usaldusväärsust. Pärast desünkroniseerimist ei sõltu Eesti enam Venemaa energiavõrgust ja suudab kiiremini reageerida Euroopas toimuvatele sageduse muutustele.

Milline on Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise mõju Eesti energiajulgeolekule ja elektrivarustusele?

Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamine ja Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine toob kaasa kindlama energiajulgeoleku. See tähendab, et Eesti elektrivõrk muutub autonoomsemaks ning ei sõltu enam Venemaa elektrivõrgust ja sealses võrgus toimivatest sündmustest.

Tarbija jaoks toimub üleminek märkamatult – selle jaoks on Balti riigid viimaste aastate jooksul tugevdanud olemasolevaid elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi.

Kas desünkroniseerimisega kaasnevad elektrikatkestused?

Lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist ei tõsta Eesti ülekandevõrgus elektrikatkestuste arvu. Kogu protsessi on aastaid hoolikalt ette valmistatud ning koostöös teiste Balti riikide ja Euroopa partneritega on tugevdatud ülekandevõrku, suurendatud energiavarusid ja loodud ühendusi Lääne-Euroopa süsteemiga.

Selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek, toimub (de)sünkroniseerimine etappide kaupa ning järgides ENTSO-E ehk Euroopa põhivõrguettevõtete koostööorganisatsiooni juhiseid. Peale sünkroniseerimist vastab Balti riikide elektrisüsteem Mandri-Euroopa süsteemi ja kehtivate standardite nõuetele.

Kas ja kuidas mõjutab sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga elektrihinda?

Sünkroniseerimise oodatav mõju elektri lõpphinnale on piiratud, jäädes paari protsendi juurde, ja tuleneb eeskätt iseseisvalt sageduse hoidmise vajadusest ja sagedusreservide hoidmisest.

Elektri hind börsil võib lühiajaliselt tõusta, kuna pakkumine turul väheneb ja ühendusvõimsusi piiratakse. Pikemas perspektiivis võivad hinnad stabiliseeruda või hoopis langeda, kui turg kohaneb ja uued tootmisvõimsused suurendavad konkurentsi.

Muu hulgas aitavad hinda langetada näiteks:

• Baltikumi-siseste ülekandevõimsuste piirangud, tänu millele jääb Eestisse suuremas mahus soodsat Põhjamaade energiat;
• võimalikud uued tootmisvõimsused, mis tuuakse turule reservide hoidmiseks. See suurendab elektrienergia pakkumist ning viib hinda allapoole.

Samas jääb desünkroniseerimise lõplik rahaline mõju sõltuma ka süsteemi haldamise kulude ja turudünaamika muutustest.

Kas pean oma elektriseadmeid ümber seadistama või tegema muid muudatusi?

Ei, tarbijad ei pea sünkroniseerimise tõttu oma elektriseadmeid ümber seadistama ega muretsema võimalike tehniliste probleemide pärast. Muudatus toimub elektrisüsteemi tasandil ning ei mõjuta kodumajapidamiste ega ettevõtete seadmete tööd.

Millal toimub sünkroniseerimine ja kaua see aega võtab?

Balti riikide peaministrite ühise kokkuleppe ja süsteemihaldurite täiendava kokkuleppe järgi toimub sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga 2025. aasta veebruaris, kui 8. veebruaril ühendatakse Balti elektrisüsteem Venemaast lahti ja 9. veebruaril peale saartalitluskatset ühendatakse Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Kas sünkroniseerimine mõjutab minu kehtivat elektrilepingut? Kas peaksin oma elektripaketi suhtes midagi ette võtma?

Sünkroniseerimine ei mõjuta tarbijate olemasolevaid elektrilepinguid ega too kaasa vajadust lepingut muuta, küll aga võib see muuta uute lepingute müügihinda.

Kui oled sõlminud fikseeritud hinnaga paketi, jäävad kokkulepitud tingimused ja hind sulle lepingu lõpuni kehtima. Börsihinnaga paketi puhul võib hind sõltuvalt elektrituru olukorrast ja energiahindadest veidi muutuda, kuid sünkroniseerimisest tulenevad muutused on pigem pikaajalised.

Täna ei ole veel selgust selles, kuidas kaetakse elektrisüsteemi sageduse ja tasakaalu hoidmise kulu ehk kuidas hakatakse rakendama sagedusreservide tasu. Potentsiaalselt võib see tulevikus tähendada keskmisele eratarbijale ligi kümneeurost lisakulu aastas.

Millise elektripaketi võiksin endale valida?

Kaaludes elektripaketi vahetust, tee esmalt kindlaks, et valitav pakett sobituks sinu tarbimisharjumuste ja eelarvega. Kui pead oluliseks hinnastabiilsust ja võimalust kulusid planeerida, vali fikseeritud hinnaga pakett. Kui soovid oma tarbimist juhtida või toodad ise elektrit, tasub mõelda börsipaketile.