NÄDALA RESTORAN ⟩ Hõbelusikas Otepääl!

Ehkki Ugandi puiduse dekooriga söögisaal pole väike, mõjub see oma sopilisusega soojalt ja koduselt. Foto: Britt Rosen

Ugandi restornaiköögis kohtuvad Põhjala ja Vahemeri. Tasub tingimata maitsta.

Sõna «eikellegimaa» tähendab mitte kellegi kontrollitavat maa-ala rindejoonel või kahe naaberriigi piiritõkete vahel. Meie aga sattusime Otepääle nädal tagasi, eikellegiajal. Seal võiks eikellegiaeg olla tähendusega, et suvehooaeg on juba lõppenud, aga talvehooaeg pole veel alanud.

Sestap on ka tänavu suisa kolme Hõbelusikaga – parim casual-restoran, peakokk ja teenindus – pärjatud Ugandis laupäeva varasel pärastlõunal sama rahulik nagu Otepää linnaski. Kuid selleks nädalavahetuseks on Ugandis lauabroneeringuid juba mitme lehekülje jagu. Eikellegiaeg on ühes lume tulekuga läbi.

Kagu-Eesti jõukalt muinasmaakonnalt Ugandilt nime saanud restorani menüüd lugedes on kerge tekkima arvamus, nagu oleks tegu kallivõitu söögikohaga, mis püüab peenema toidukaardiga hinda õigustada. Aga tegelikult väärib iga sealne toit seda hinda, mida küsitakse. Ugandi köögis kohtuvad Põhjamaa ja Vahemeri, ütlevad nad ise. Jah, on pitsat, pastat ja Vahemere ürte-vürtse, kuid kõik keerleb kohalike toiduainete ümber. Palun väga: näiteks Karilatsi kalamajandi forell, Ala-Mähkli talu mahetall või Andre farmi juust, Tedre talu marjadest, Sangaste meest või muudest aia- ja metsaandidest ning jookidest rääkimata. Ugandi on võimalus tõesti hästi, ikka väga hästi süüa.