TEEME SELGEKS ⟩ Miks on pea kõik laenud seotud 6-kuu euriboriga?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Enamik kodulaene Eestis on seotud kuue kuu euriboriga ning eelistatud maksegraafik annuiteetgraafik. Millised teised variandid on aga võimalikud ning millal neid eelistada?

«Kuue kuu euriboriga sidumine ja annuiteetgraafik võimaldab laenajal hoida kuumaksed madalamad ning tekitada veidi suurema puhvri intressimäärade muutuste eest, mis ka laenumakse suurust mõjutavad,» selgitas Citadele Eesti jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

Tegelikult saavad aga inimesed ise valida, millise pikkusega euriboriga nende laen seotud on. Enamik laene on Hakiaineni sõnul seotud siiski kuue kuu euriboriga.

«Võimalus on siduda oma pangalaen ka näiteks kolme kuu euriboriga, aga seda tehakse pigem harva,» ütles Hakiainen. Kolme kuu euriboriga laenu sidumine tähendab, et inimene tunneb euribori langemise ja tõusmise mõju kiiremini ning peab hakkama kas rohkem või vähem igakuiselt maksma väiksema viivitusega.

«Kuue kuu euribori puhul arvestab pank euribori muutust kahel korral aastal ning mõju laenumaksele viibib. Euribori tõusu ajal on see positiivne, sest inimene ei pea nii kiirelt hakkama rohkem maksma, languse ajal võib aga olukord olla vastupidine,» ütles Hakiainen.

Kuigi euribori arvutatakse ka näiteks ühe või 12 kuu kohta, siis neid Hakiaineni sõnul laenude andmisel Eestis tavaliselt ei kasutata. «Kolme ja kuue kuu euribor on selles osas kõige optimaalsemad, sest pakuvad piisavalt stabiilust, aga ka paindlikkust nii laenajale kui ka pangale.»​ Euribori määral saab silma peal hoida näiteks siin.

Annuiteetgraafik

Annuiteetgraafiku valib Hakiaineni sõnul väga suur enamus panga klientidest erinevate laenude puhul. Selle maksegraafikuga maksab inimene võrdsete maksetena kõigepealt tagasi panga intressi ning seejärel laenu. Selle võrra muutub iga makseperioodi jooksul see, kui suure osa moodustab laenumaksest põhiosa ja kui palju intressimakse, mis ajas aina väheneb. Samas, kui laen on seotud euriboriga ning see tõuseb, kasvab taas intressiosa ja väheneb põhiosa.

«Annuiteetgraafiku puhul on kuumakse väiksem kui näiteks fikseeritud põhiosaga graafiku puhul, ent laenu kogusumma on suurem. Enamasti mõtlevad ja kaaluvad inimesed laenu võttes rohkem igakuise makse suurust kui lõppsummat,» selgitas Hakiainen. «Annuiteetgraafik aitabki tagada, et igakuine laenumakse oleks taskukohasem.»

Fikseeritud põhiosaga graafik

Fikseeritud põhiosadega graafiku puhul püsib, nagu nimigi ütleb, põhiosa igakuisest laenumaksest sama ning sellele lisandub intressiosa. Intressiosa väheneb iga maksega, sest seda arvutatakse põhiosa jäägilt. See tähendab, et igas kuus välja käidav summa jääb samuti väiksemaks.

Võrdsete põhiosadena maksmist kasutavad kliendid Hakiaineni sõnul harva. «Kui üldistada, siis kasutavad seda varianti enamasti inimesed, kellel on põhjalikumad teadmised finantsteemadest ja raamatupidamisest ning kes oskavad hinnata seda, kui palju on võimalik laenusummat võrdsete põhiosadena makstes vähendada,» ütles Hakiainen. Tema sõnul on sellel juhul esimesed 15 aastat laenu makstes kõige kriitilisemad, sest laenumakse on alguses kõrgem.

Bulletgraafik

Vähemlevinud graafik on Hakiaineni sõnul bulletgraafik, mille puhul annab Citadele pank laenu lühemaks ajaks kui graafik. Näiteks on laen 15 aastaks, aga laenu periood on vormistatud 30 aastale.

«See tähendab, et kuumakse on madalam nagu 30 aasta pikkuse laenugraafiku puhul, ent 15 aasta möödudes peab inimene tasuma järele jäänud jäägi ehk korraga suurema summa.» Seda graafikut pakub pank Hakiaineni sõnul sellisel juhul, kui laenu taotleja vanus on kõrge ning tal on laenu saada keerulisem.

«See annab inimesele võimaluse ikkagi piisava vara olemasolul oma plaanid ellu viia ning makseid optimeerida.»​ Bulletgraafiku viimane makse ei tohi aga olla suurem kui 30 protsenti laenusummast.