:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16547445t1hadca.jpg)
Jõulupühi on raske küünalde ja elektrikaunistusteta ette kujutada, kuid paraku võivad nende hooletul kasutamisel olla traagilised tagajärjed. Päästeamet paneb inimestele südamele kuuse lähedal küünlaid mitte põletada ning alati veenduda, mis tingimustesse on elektrikaunistus mõeldud.
Kõlab küll iseenesestmõistetavana, et küünlaid põletades ei tohi neid järelevalveta jätta, kuid päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Tuuli Taaveti sõnul on see peamine viga, miks küünaldest tulekahju tekib.
«Lisaks võib olla põleva küünla lähedal midagi sellist, mis tuld võtab: kardinad, küünlarosetid, jõulupärjad vms. Tuleb ka ette, et lapsed või koduloomad ajavad kogemata küünla ümber,» lisas ta.
Ta rõhutas, et enne küünla süütamist tuleb see asetada mittesüttivale alusele ning selle ümbert tuleb ära võtta rosetid ja kuivad jõulupärjad. «Küünal tuleb asetada eemale kardinatest ja teistest kergestisüttivatest esemetest nagu pehmemööbel, riidest katted, plastmassist kodutehnika, riiulid ja muu taoline. Põlema unustatud ning mööbli vahele kukkunud küünlast võib tulekahju areneda alles pikema aja jooksul ning õnnetus tabada inimesi une ajal.»
Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnas, et ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada, et suitsuandurite paigaldamine siseruumides on kohustuslik.
«Tegelikult ei piisa ainult suitsuanduri olemasolust, seda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida. Päris palju on olnud õnnetusi, kus selgub, et suitsuandur oli nõuetekohaselt paigaldatud, aga see polnud kahjuks töökorras,» ütles Kirsiste.
Taavet lisas, et kodudes võiks olemas olla ka tulekustuti ja jõulude ajal võiks see olla kuuse lähedal, juhuks kui kuusk näiteks säraküünlast põlema süttib. «Hea oleks aga kuuse lähedal lahtist tuld üldse mitte kasutada. Eriti pühade lõpu poole kipuvad kuused juba ka üsna kuivad olema ja võtavad tuld väga kiirelt.»
Kui kustutit pole, kuid jõulukuusk süttib põlema, siis õpetas Taavet, et leeke tuleb püüda vee, tekkide või muude kätte juhtuvate esemetega summutada. Kui aga tulekahju käib üle jõu, siis ennast ohtu seada ei tohi. Siis tuleb majast väljuda ja helistada hädaabinumbril 112.
Kirsiste lisas, et hooletusest tekkinud tulekahju tõttu võib sootuks kodust ilma jääda. Kodukindlustuse olemasolul aitab kindlustus tulekahju tagajärgi korvata, kuid raske hooletuse tõttu tekkinud tulekahju puhul kindlustus enam kahju ei hüvita.
Raske hooletus on olulisel määral vajaliku hoole mittejärgimine ning tahtlik vara rikkumise soov. Raske hooletus on näiteks visuaalselt katkiste pistikupesade kasutamine ehk pikendusjuhe on ühendatud seinast välja rippuvasse pistikupessa ning sinna on omakorda ühendatud elektrikaunistus. Lisaks on raske hooletus ka see, kui kodust lahkudes jäetakse küünlad põlema.
Kirsiste sõnul on ette tulnud juhtumeid, kui inimene on saanud õue paigaldatud elektrikaunistustest elektrilöögi. Selle põhjuseks on olnud aga tubase kaunistuse paigaldamine niisketesse tingimustesse.
Ka Taavet loeb inimestele sõnad peale, et tuppa mõeldud advendiküünlaid, pirnikette, lampe või muid elektrikaunistusi ei tohiks mitte mingil juhul õues kasutada. Need võivad tekitada lühise või siis tõepoolest anda inimesele või lemmikloomale elektrilöögi.
Ka tuleks igal aastal enne elektrikaunistuste ülesriputamist veenduda, et juhtmestik oleks korras. Aasta läbi maja küljes rippuvad elektripirnid ja -kaunistused on küll ilusad, aga päike, vihm ja lumi teevad oma töö. Seetõttu kaunistused aga kuluvad ning need tasuks vahetada välja uute vastu.
«Kuusel tohib kasutada vaid kahjustamata isolatsiooniga ja CE-märgistusega elektriküünlaid. Enne kuusepuu kaunistamist tuleks ühendada jõulutuled vooluvõrku ja kontrollida nende korrasolekut. Katkise isolatsiooniga elektriküünalde või päris vahaküünalde kasutamine jõulupuul on väga tuleohtlik,» rõhutas Taavet.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)