PIDU LÄBI ⟩ Just nii suur osa rahvast saab endale toidupoes lubada vähem kui seni

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Statistikaameti andmetel kallinesid novembris toiduained 5,4 protsenti ning hinnatõusu aeglustumist võib oodata alles järgmisel aastal. Citadele panga küsitluste kohaselt saab juba praegu ligi kaks kolmandikku Eesti inimestest endale toidupoest märksa vähemat lubada.

Citadele panga Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane selgitas, et toidutoormete hinnad maailmaturul on viimastel kuudel oluliselt tõusnud ning see on üpris kiiresti ka meie tarbijahindadesse edasi kandunud.

«Näiteks kohvi, šokolaadi ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus on üksikute toiduainete seas olnud kõige suurem. Neist kahe viimase hinnatõus on olnud aastavõrdluses lausa ligi 20 protsenti,» nentis Rebane. «Lisaks on maailmaturul viimasel ajal märgatavalt kasvanud kakao ja veiseliha hinnad.» Statistikaameti andmetel tõusis üldine ostukorvi maksumus novembris 0,8 protsenti, olles 5,4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.

«Paraku jätkub hinnatõus ilmselt veelgi, kuna toormete hinnad on endiselt kasvamas. Samas on juba praegu meie küsitluse järgi öelnud 33 protsenti Eesti inimestest, et nende igakuised kulutused toidule on oluliselt suurenenud ja nad saavad endale seetõttu poes lubada palju vähem kui varem. Neile lisaks veel 28 protsenti vastas, et nende kulutused on pisut suurenenud ning saavad samuti endale vähemat lubada. Ehk kokku 61 protsenti tunneb selgelt kulude kasvu ja on olnud sunnitud seetõttu oma toiduoste piirama,» lausus Rebane.

Citadele küsitlusele vastanutest veerand ehk 24 protsenti märkis, et nende kulutused on küll suurenenud, kuid nad saavad endale endiselt lubada kõike, mida ka varem ostsid.

Rebane lisas, et kõige teravamalt on kulude suurenemist märganud ja vähem oste hakanud tegema inimesed vanusevahemikus 40–49 eluaastat, kellest vastas nii lausa 40 protsenti. «Need on ilmselt inimesed, kellel on suuremad leibkonnad ning seega on kulutused toidupoes mahukamad,» selgitas Rebane.

Veel selle aasta alguses tehtud Citadele uuringus vastas näiteks lausa kolmveerand inimestest, et erinevate toodete ja teenuste hinnatõusude seast teeb neile kõige rohkem muret just toidu hindade kallinemine.

Naabritega võrreldes tunnevad toiduhindade tõusu mõju kõige rohkem just eestlased. Kui meil vastas kokku 61 protsenti, et on olnud sunnitud oma oste viimasel ajal piirama, siis Lätis vastas sarnaselt 58 protsenti ning Leedus 51 protsenti inimestest. «Lätis oli novembris toiduainete aastane inflatsioon 1,1 ning Leedus 0,5 portsenti. Läti ja eriti Leedu majandus on Eestiga võrreldes paremas seisus ning elukalliduselt on Eesti paraku ka üks Euroopa kallimaid riike,» nentis Rebane.

Kuigi toiduainete müügi mahud vähenesid peale 2022. aastal alanud järsku hindade tõusu kõigis Balti riikides, siis toidukorvide jaotuses väga järske muutusi ei toimunud. «Viimasel ajal on Eurostati andmetel siiski vähenenud Eestis ja Lätis liha- ja kalatoodete ostmine. Eestis on aga kasvanud hoopis köögiviljadele, Lätis teraviljale ja piimatoodetele ning Leedus lihale tehtud kulutuste osakaal,» jagas Rebane.

Võrreldes eelmiste aastatega on toiduainete hinnatõus euroalal alates selle aasta varakevadest tervikuna siiski aeglustunud, jäädes 1,5–2 protsendi kanti. «Maailmapank ennustab, et 2025. aastal langevad hinnad põllumajandussektoris 4 protsenti, mis mõjutab nii jookide kui ka toiduainete hindu, ent see sõltub tugevalt ka ilmastikutingimustest ja väetiste hindadest,» ütles Rebane.