NÄDALA RETSEPTID ⟩ Jõululaud jõgevamaise vinjetiga: hapukapsas rosinatega, kõrvitsasalat astelpajuga, vaarikalumi

Jõuluroogade klassika, kus kohtuvad vana traditsioon ja Jõgevamaa toidulugu. FOTOD: Ülle Jukk Foto: Ülle Jukk

Toiduajaloolane Ülle Jukk jagab oma jõuluroogade retsepte, kus kohtuvad vana traditsioon ja tema kodukandi Jõgevamaa toidulugu.

Rikkalik ja suhteliselt ühetaoline üle Eesti, võib iseloomustada eestlaste jõululauda ka minevikku vaadates. Siiski, nüanssides võisid sisemaa ja rannikuala pühadetoidud pisut erineda, räägib toiduajaloolane Ülle Jukk, kes on uurinud põhjalikult Jõgevamaa toidupärandit ja kirjutanud sellest raamatu «Luisest kiisakalast koheva munavõini».

«Jõulu- ja pulmalaud oli kindlasti kõige rikkalikum,» lisab Jõgeva külje alt pärit Jukk, kes tunneb hästi kodukandi talu- ja mõisaköögi hingeelu, rääkimata sealsest kuulsast sordiaretusest, mis on innustanud teda ennastki kodutalus köögivilju kasvatama.

Möödunud sajandi esimesel poolel oli tavaks, et jõulude ajal oli laual sealiha, verivorst, kartul. Pühadeks küpsetati ka nisuleiba, rukkipüülist magushaput leiba ja jõuluorikat ning pruuliti õlut.

Jõgevamaal Torma kihelkonnas kirjeldati jõulukombeid niimoodi: «Jõululaupäeva öösel tõusti kella 1–2 ajal üles, söödi kartulisuppi lihaga, mis õhtul oli ahju keema pandud. Siis mindi kirikusse. Kirikust tulles toodi vorsti- ja lihapann koos õllekannuga lauale.»